Võtame selle meie kajastatud juhtumi, kus inimene pöördus meditsiinisüsteemi poole abi saamiseks, kuid jäi sellest ilma ja teda nüüd enam pole. Kas te näete, et see oli õnnetu üksikjuhtum, või on see märk sellest, et psühhiaatrilise abi süsteem on meil puudulik, et meie süsteem ei ole võimeline enam erakorralist abi andma?

Konkreetset juhtumit ma ei saa kommenteerida, sest mul ei ole infot. Samas ma olen nõus, et see illustreerib väga hästi teatud murekohti. Kui me räägime suitsiidaalsusest kui sellisest, siis see on mure, et meil on suitsiidide arv suur, nii noorte kui ka eakate seas. Me ei ole suutnud enesetapunäitajat langusesse saada. Samas see ei ole ainult tervishoiusüsteemi probleem. Jah, konkreetsel juhul ei tohi abivajajat hätta jätta ning tervishoiutöötajad ja kiirabi peavad asjaga tegelema. Aga kui me tahame Eestis tõesti saada mingisugust hüpet edasi, siis see nõuab oluliselt laiemat sekkumist.