Tulevikuoskused: konkurentsivõime säilitamine ja kohanemine muutuval tööturul

Elukestev õpe - see termin on nüüdseks kõigile ajukurdude vahel pesa teinud ja võib olla liialt leierdatudki. Tõepoolest, ainult pideva enesetäiendamisega saab loota, et püsime tööturu nõudmiste ja tööandjate ootustega samal tasemel.

Kõrgem kraad ja värskem väljaõpe näikse olevat kandidaatide eelis tööotsinguis, samuti alus ametikõrgenduseks ja palgatõusuks. Sealjuures võimalusi, mida õppida, tuleb üha juurde. Jätkuvalt on võimalik olla valitud alal asjatundja ja hankida teadmisi kõikides kraadiastmetes, et professionaalsust kinnistada. Ometi on tööandjad sageli kriitilised kiiresti arenevates valdkondades, nagu näiteks tarkvara arendus või inseneeria, sest ülikooli pakutav on tegelikest vajadustest mitu sammu maas ja praktika käigus õppimine vaat et mõistlikum. Kui sinna juurde magistri – või doktorikraadi kaaluda, võiks valida mõne täiendava aine, olgu siis materjaliteadus, keskkond, majandusgeograafia, psühholoogia vms, mis tehnilist valdkonda täiendab.

Mõttel on jumet ka seetõttu, et juba Medicite dünastia avastas, et erinevate teadmiste ja oskuste ristamisest tekib innovatsioon. Frans Johanssoni kirjutatud raamat „Medici Efekt. Pöördelised arusaamad ideede, kontseptsioonide ja kultuuride ristmikul“ kajastab maailmas tänu mitmekülgsete teadmiste ristamisele tekkinud läbimurdelisi avastusi. Kui ühest küljest tahaks öelda, et olles mitmel alal meister, pole sa tegelikult milleski hea, siis tänane tööturu olukord suunab nägema vastupidist. Tööturg on üha personaliseeritum nagu ka inimeste ootused oma karjäärile, igatsus, et see sobituks nende elustiiliga. Seepärast valiksid paljud meelsasti kaleidoskoop-karjääri, kus nad saavadki samaaegselt pühendada end erinevatele teemadele: näiteks olla analüütik startupis, samal ajal õpetada osa-ajaga koolis ja kasvatada lambaid, tegeledes tootearendusega, mida uttede pidamine võimaldab. Oleks vaid piisavalt paindlikke tööandjaid, kes elustiilipõhist karjääri hinnata oskavad. Merceri uuringufirma 2022 aastal tehtud tööelu prognoos toob välja, et teist võimalust meil pole: eneseteostus, panustamine ja kaasatus on töötajate ootustena tulnud selleks, et jääda. „Kui saame aru töötajate elustiilist, saame luua mõlemale poolele kasulikud koostöökokkulepped“, toob uuring välja.

Enesejuhtimine on võtmeoskus

Selleks, et tegeleda mitme asjaga hästi, tuleb olla hea ajajuht ja enda energiat suunata nii, et see läbipõlemist kaasa ei too. See viibki järgmise tulevikuoskuseni – mida paremini oleme endast teadlikud, enda võimeid ja võimalusi tajume, seda lihtsam on hakkama saada muutliku keskkonnaga enda ümber. Paraku paljudel meil koolihariduse käigus ainet „Kes ma olen ja mida selles elus teha soovin?“ polnud. Nii on kõikvõimalikud enesearengukursused, taskuhäälingud, motivatsiooni ja saavutamise koolitused jätkuvalt popid, sest just sellest teadmistepagasist ja tööriistakastist on puudu.

McKinsey uuringufirma loodud tuleviku oskuste maatriks pakub enesejuhtimise kompetentsi välja ühena neljast olulisest ja see omakorda sisaldab nii eneseteadlikkust, ettevõtlikust, eesmärkide saavutamist. Kui seda maatriksid koolitustel enesehindamiseks pakun, võtab nimekiri „mida kõik ma peaksin oskama ja teadma, et konkurentsis olla“ enamikel kõhu õõnsaks ja lööb motivatsiooni kõikuma. Aga just see on see, mida praegune aeg meilt eeldab, et oleksime kohanemisvõimed ja säilenõtked. Jah, olud on keerulised, aga käitume nagu võililled, mis kasvavad vajadusel läbi asfaldi ja küünitavad päikese poole.

Sellest kõigest ja paljust muust, kuidas oma konkurentsivõimet tulevikukindlaks muuta, tuleb juttu juba 19.-21. septembril Tartus toimuval arengu- ja ettevõtluskonverentsil „Arts of Survival in Borderless Business“.

Lisainfo kolme erineva teemapäevaga rahvusvahelise konverentsi kohta

Konverentsi korraldab JCI Estonia ning see on osa Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 lisaprogrammist. Konverentsi toimumist toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.