FOTOD | Sotsiaalministeerium tunnustas suitsiidiennetuse päeval kolme Delfi Meedia lugu

Tänavu pälvis Papageno preemia Delfi Meedia ajakirjaniku Kerttu Jänese lugu „Teismelise tüdruku suitsiidisurm, mida poleks pidanud juhtuma.“

Täna, suitsiidiennetuse päeval, andsid Eesti Noorte Ajakirjanike Selts ja Sotsiaalministeerium välja Papageno preemia. Peaauhinna pälvis Kerttu Jänese lugu „Teismelise tüdruku suitsiidisurm, mida poleks pidanud juhtuma. „Emme, ära nuta... Sa oled imeline ema““. Parima loo autorit tunnustatakse 1000 euro suuruse preemiaga.

Teise koha ja Estonia kinkekaardiga premeeriti Kärt Anvelti lugu „„Peaasi et kontakt ei kaoks“. Kõne päästekorraldajaga päästis noore inimese elu“. Samuti tunnustati Katariina Libe lugu „Kui teismeline on depressioonis, tasub abi otsida kohe! „Nädal enne enesetappu käis ta tantsutunnis, kus naeratas…““ suitsiidiennetusse panustamise eest.

Eesti Noorte Ajakirjanike Seltsi esindaja Brita-Maria Alase sõnul näitavad žürii ees aruteluks olnud lood hästi, kui palju on erinevaid lähenemisnurki ja viise suitsiidi kajastamiseks. „Mõni lugu rääkis lähedase vaatevinklist, mõni abivajaja omast. Peamise märksõnana võib välja tuua aga lootuse ja seda annab Kerttu Jänese lugu kõige paremini edasi,“ selgitas Alas.

Lugusid hindas valdkonna ekspertidest, ajakirjanikest ja suitsiidiga lähedalt kokku puutunud inimestest koosnev komisjon, kes valis rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumite alusel välja enim Papageno efekti toetava kajastuse.

Papageno preemia loodi eesmärgiga tunnustada ajakirjanikke, kes on läbi oma töö andnud panuse suitsiidiennetusse ja Papageno efekti levimisele Eesti meediamaastikul. Preemia nimi tuleb Mozarti ooperist „Võluflööt“, kus peategelane Papageno, kes kaalus endalt elu võtmist, leidis lõpuks abi ja toetust, meenutades, et elus on alati lootust ja võimalusi.

Lisateave Papageno preemiast, hindamiskriteeriumitest ning suitsiidide kajastamise heast tavast on kättesaadav SIIT.

Suitsiidimõtetega saab abi:

Lasteabi: 116111 (24h)

Ohvriabi kriisitelefon 116006 (24h)

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116123 (24h)

—–

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)

Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)

Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)

Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)

Kiirabi: 112 (24h)

Mis on Papageno efekt?

Mozarti ooperis „Võluflööt“ kaalub peategelane Papageno endalt elu võtmist, kuna kardab, et on kaotanud oma armastatu. Kuid enne, kui Papageno jõuab oma kavatsuse teoks teha, ilmuvad tema juurde kolm vaimu, meenutavad talle tema maagilist kellamängu ja aitavad tal seeläbi oma armastatu Papagena taas leida. Need kolm vaimu näitavad talle, et vaimse ja emotsionaalse kannatusega toimetulekuks on ka teisi võimalusi peale endalt elu võtmise.

Võluflöödi ooperi peakangelase loost inspireerituna on Papageno järgi nimetatud ka oluline tendents suitsiidiennetuse valdkonnas. Nimelt on uuringud leidnud, et endalt elu võtmise asemel kriisist väljatulekuks mõne muu positiivse lahenduse leidnud inimeste lugude kajastamine omab positiivset mõju ka teistele, sarnaselt raskesse olukorda sattunud inimestele. Sellised lood annavad lootust ja tõestavad, et ükskõik, kui raske ka parasjagu ei ole - alati on olemas abi. Seda nimetataksegi Papageno efektiks.