Suur osa Rootsis toimuvatest verevalamistest saavad alguse rahvusvahelistest jõukudest, kes värbavad lapsi kuritegusid toime panema.
„Probleemid on kindlasti väga tõsised ja kulub aega, et suundumust püsivalt ümber pöörata, eriti seoses lastega,“ ütles Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer Financial Timesile.
Viimastel aastatel on Rootsit raputanud jõuguvägivallalaine, kusjuures relvakuritegevuse määr riigis on nüüd üks EL-i kõrgemaid. 2022. aastal hukkus relvakuritegevuse tagajärjel rekordarv inimesi - 62. Sel põhjusel hukkunute arv oli kõrge ka 2023. aastal, kui lasti maha 54 inimest.
Tagamaks, et Rootsis kasvavad lapsed ei satuks kuritegelikku ellu kuluks vähemalt kümme aastat. „See on väga realistlik vaade ajaperspektiivile,“ ütles Strömmer.
Jõugukuritegevus ja migratsioon on Rootsis muutunud aktuaalseks teemaks, mis on kaasa aidanud paremäärmuslaste valimisedule.
Selle aasta alguses andis Rootsi parlament politseile loa turvatsoonide loomiseks, mis võimaldab võimudel teha läbiotsimisi teatud piirkondades ilma läbiotsimismääruseta või arvatava põhjuseta. Strömmer ütles, et valitsus plaanib karmistada ka noorte õigusrikkujate karistusi.
