„2024. aasta esimesel poolaastal on RKIK kaitsetaristu objektidesse investeerinud 110 miljonit, mis moodustab 6 protsenti Eesti ehitusettevõtete ehitusmahust,“ sõnas RKIK taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo taristu infopäeval „Kuidas EHITADA riigikaitset?“.

Kaitseotstarbeliste taristuinvesteeringute fookuses on kolm olulist suunda: uute võimetega seotud taristu ehk peamiselt kasarmud ja relvasüsteemide väljaõppe ja hoiustamisega seotud hooned, strateegilise jätkusuutlikkusega seotud investeeringud nagu laod ja hoiuhallid, ning liitlaste vastuvõtuga seotud investeeringud nii riigikaitsega seotud taristusse kui ka avalikku taristusse nagu teedesse, sildadesse ja sadamatesse. Viimased arendused toimuvad koostöös sõjalise mobiilsuse projektiga EstMilMob.

Piirkonniti on praegu enim kaitsetaristu arendusi Lääne-Eestis ning Tartus ja Kagu-Eestis. Septembris avatakse Võru lähedal Reedo linnak, mis suurendab oluliselt võimekust võtta vastu NATO liitlaste üksuseid. Ämaris lõppeb lennuraja remont ning Raadil avatakse 2. jalaväebrigaadi staabihoone ja kaitseväe akadeemia kutseõppesuuna õppehoone.

Seoses taristuarendusega hangitakse lähiajal ka erinevaid teenuseid alates mööbli soetamisest ja turvateenusest lõpetades koristuse ja taksoteenusega. Üheks mahukamaks RKIK-i tagatavaks teenuseks on toitlustusteenus. RKIK toitlustab 9 asukohas üle Eesti ning tagab toiduga varustatuse kaitseväele ka kriisiolukorras, samuti tagatakse toit kolm korda päevas ligi 5000 ajateenijale, teenistujale ja liitlasele. Toitlustuse valdkonnas tarnib tooteid ligi 100 tarnijat, kelle hulgas on põhiosa Eesti kohalikel toidutootjatel, ka väiketootjatel.

„Nii ehitushoonete korrashoiu kui ka toitlustusvaldkonna lepingud on valdavas osas sõlmitud Eesti ettevõtetega, seega on meil hea meel olulisel määral Eesti majandusse panustada,“ lisas Kollo.

Kollo sõnul oli taristu infopäeval ka laialdasem eesmärk suurendada teadlikkust ja ehitada koostöös partneritega laiapindset riigikaitset ning seetõttu tegi siseturvalisuse ehitamisest ettekande PPA peadirektor Egert Belitšev. Töötubades keskenduti ettevõtete ja riigi koostöö praktilistele aspektidele ning tegeleti detailsemalt mitmete praktiliste küsimuste lahendamisega – alates dünaamilisest hankesüsteemist ning lõpetades juurdepääsupiiranguga info ja dokumentatsiooni käitlemise üksikasjadele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena