Eesti 200 asutajaliige Priit Alamäe lahkub erakonnast

Ettevõtja ja üks Eesti 200 asutajaliikmetest Priit Alamäe teatas erakonnast väljaastumisest täna, 12. septembril 2024, kuna tunneb, et olles samaaegselt erakonna liige, ei ole tal ettevõtjana võimalik panustada ideedega ilma, et neid saadaks kahtlused.

„Hakkasime kuus aastat tagasi koos mõttekaaslastega erakonda tegema, et tuua uut perspektiivi ja ideid Eesti poliitikasse. 2. mail 2018 avaldatud Eesti 200 manifest on endiselt väga aktuaalne ja erakonna missioon on Eesti ühiskonnas jätkuvalt õige ja vajalik. Mul on hea meel, et uueks esinaiseks on valitud Kristina Kallas ja soovin nii talle kui kõikidele erakonnaliikmetele jõudu Eesti 200 edasiviimisel,“ ütles Priit Alamäe.

„Olen otsustanud erakonnast välja astuda kuna isiklikus plaanis tunnen, et ettevõtjana ei ole mul võimalik ühegi erakonna kaudu panustada ideedega või omada positiivset mõju Eestile ilma, et seda saadaks vandenõuteooriad, mis mõjuvad häirivalt ja väsitavad. Tunnen, et on mõistlik hoida tähelepanu oma põhitegevusel ehk ettevõtlusel,“ lisas Alamäe.

Eesti 200 juhi Kristina Kallase sõnul on Priit Alamäe on olnud Eesti 200s selle loomise esimesest päevast ning üks peategelastest erakonna kujunemisloos. „Kolm nädalat tagasi helistas Priit ja rääkis oma otsusest, et ta ei saa juhtida äri olukorras, kus ühiskonnaelus aktiivseks olemine segab äri väga tugevasti. See on kahju Eesti 200-le, aga tegelikult kogu Eestile, et väga edukad ettevõtjad peavad oma äri ja töötajate kaitseks ühiskondlikus elus aktiivsest osalemisest loobuma. Me soovime, et ettevõtjad ja oma ala eksperdid osaleksid poliitikas, aga Eestis on viimastel aastatel kujunenud suhtumine, et ettevõtjad on vaid omakasu peal väljas. See suhtumine teeb meile kõigile kahju. Priit jääb Eesti 200 maailmavaate toetajaks,“ ütles Kallas.

Piir poliitika ja ettevõtluse vahel hägustus

Pärast Eesti 200 juhatuse valimisi liigitas Eesti Ekspress Alamäe valimistel põrunute hulka. Toona kirjutas ajaleht, et avalikkuses on Alamäe ja tema südameteema personaalse riigi projekti osas levinud kaks arvamust. Esimese järgi toetab Alamäe personaalse riigi projekti, sest see tooks IT-arenduste hangete kaudu tema IT-ettevõttele Nortal kaasa hunniku magusat raha. Teise järgi on personaalne riik aga Alamäe südameprojekt, sest ta arvab, et nii oleks päriselt võimalik Eesti edukamaks muuta.

Ilmselt viitas Alamäe ka lahkumisteates esimese variandi spekulatsioonidele. Mees on eduka tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht ja asutaja. Mure on aga selles, et alati pole poliitika ja isikliku ettevõtte lahushoidmine just kõige paremini õnnestunud. Veebruaris avaldas Eesti Päevaleht suure loo, kus paljastas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avaldatud nn personaalse riigi visioonidokument on peaaegu identne eraettevõtte Nortal rahastatud ja varem avaldatud uuringuga.

Nortali ja MKM-i arusaam personaalsest riigist näeb üldiselt ette sama: põhjalikku (ja kallist) IT-reformi, millega tehtaks e-teenused inimestele lihtsamini kättesaadavaks ja arusaadavamaks. Kuigi märksõnad ja näited on dokumentides ülimalt sarnased, väitis MKM, et visioonidokumenti ei tellitud väljapoolt.

Kuna aga ettevalmistuse faasis oli kaasatud peamiselt üks ettevõte ja kaasatud polnud kõiki osapooli, siis oli Korruptsioonivaba Eesti hinnangul tegemist ebaeetilise poliitikakujundamisega. „Selle tulemus halvimal juhul võib viia tõesti selleni, et avalikku raha ei kasutata optimaalselt, meie kõigi ühiseid vahendeid, neid suunatakse võib-olla lähtuvalt kellegi erahuvidest, ärihuvidest,“ selgitas Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Miriam Tõnismägi toona.

Viimaste aastate jooksul on just Eesti 200-st tulnud IT-valdkonda haldavad ministrid: Kallase kolmanda valitsuse ajal oli võimul endine majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, juulis astus ametisse justiits-ja digiminister Liisa Pakosta. Pakosta on asunud hooga oma kaht valitsusvaldkonda ühendama ning lubas Delfi andmeil digiga käsikäes õiguslikke regulatsioone juurde luua.

Kallase esimese valitsuse ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan jäi toona Pakosta plaanide osas väga kriitiliseks. „Mis põhiõigused ei oma siis Pakosta arvates meie õigusruumis kaitset? Aga ehk ongi see eesmärk? Tekitada kõigile juurde bürokraatiat, et kohalikud tarkvaraarendajad, näiteks Nortal, saaksid pakkuda IT-lahendusi, et omakorda siis vastata nendele bürokraatianõuetele,“ rõhus ta jällegi Alamäele pinnuks silmas olnud „vandenõuteooriatele“.