Lõunal ilmunud ERR-i loo järgi ütles Kallas, et valitsus kokku leppinud, et laskemoona ostetakse järgnevate aastate jooksul 1,1 miljardi euro eest. Ta rääkis ERR-ile, et koalitsioonilepingu raames lepiti kokku 1,1 miljardit nende aastate peale, millal selle valitsuse mandaat on, ehk aastani 2028.

„Muidugi poliitiline kokkulepe üle välja on ikkagi see 1,6 miljardit, aga lihtsalt käesoleva valitsuse otsuste pädevus ei ulatu 2028. aastast edasi,“ lisas Kallas.

Delfi küsis kommentaari siseminister Lauri Läänemetsalt, kes kinnitas, et selleteemalist kokkulepet valitsus siiski sõlminud ei ole. „Kallas ütles, et tema on aru saanud nii, et koalitsioonilepingu arvutused võimaldavad eraldada 1,1 miljardit,“ ütles Läänemets, märkides, et säärane on tema tõlgendus Kallase intervjuust. Olgu märgitud, et kuigi Kallas mainis ERR-ile tõepoolest koalitsioonilepingut, kinnitas ta, et valitsus on selle raames kokkuleppe teinud.

Läänemetsa sõnul on valitsusel endiselt otsustamata julgeolekumaksu suurus ja kujunemine. „Sellest sõltub, kui palju on meil võimalik panna laskemoona, laiapindsesse riigikaitsesse ja palkadesse,“ selgitas ta. „Selleta ei ole võimalik öelda, et oleme midagi kokku leppinud.“

Läänemets rõhutas, et tema nägemuses leitakse siiski laskemoona jaoks 1,6 miljardit eurot, nagu kaitseväe juhatus vajalikuks on pidanud.

Mõni tund hiljem täpsustas Kallas ERR-ile, et pidas silmas kokkulepet laiapindse julgeoleku ühekordse lisainvesteeringu osas, kuhu kuulub nii laskemoon, aga ka näiteks sisejulgeoleku kulud.

„Ei, me ei ole kaitsevaldkonna osas kokkuleppeid teinud,“ sõnas aga Läänemets. „Mul on tunne, et Kallas rääkis ainult sellest, mis on kirjas koalitsioonilepingus, aga me ei saa teha ühtegi kokkulepet enne, kui julgeolekumaks on sõlmitud,“ kordas ta.

Riigikaitse eelarve üle hakkab valitsus arutama järgmisel nädalal, kui loodetavasti selgub ka julgeolekumaksu suurus. Sel nädalal püüdis koalitsioon paika panna, kuidas hakatakse maksustama ettevõtjaid, ent paraku üksmeelele ei jõutud.