ELVL juhatuse aseesimehe ja Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul esitati pöördumine seetõttu, et valitsus võttis vastu omavalitsuse väljaminekud suurendanud õigusakte.

„Seadus ütleb selgelt, et kui pärast eelarveaasta algust võtab Riigikogu või Vabariigi Valitsus vastu õigusakte, mis suurendavad omavalitsuste väljaminekuid, tuleb riigil need väljaminekud omavalitsustele hüvitada,“ selgitas Klaas ning lisas, et pöördumise esitamisele andsid oma sisendi 67 kohalikku omavalitsust.

ELVL-i asedirektor Jan Trei sõnas, et pöördumise esitamiseks saadi tuge ka Riigikohtu hiljutisest lahendist hooldusreformi teemal.

„Riigikohus toonitas lahendis üle, et olukorras, kus riik paneb omavalitsusele kohustuse, millega pole eelarveaasta alguseks arvestatud, siis on omavalitsustel õigus seaduse kohaselt väljaminekute osas hüvitist saada,“ sõnas Trei ning avaldas lootust, et Vabariigi Valitsus võtab omavalitsuste palvet kuulda ning täiendavad kulud saavad seaduse kohaselt linnadele ja valdadele hüvitatud. „See on ühtlasi nii põhimõtte kui ka usalduse küsimus riigi suhtes,“ ütles Trei.

Selle aasta juunis tõsteti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäära. Kuna töötasu alammäära muudeti tagasiulatuvalt, tuleb omavalitsustel töötasu alammääraga võrdses summas tagada tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. Üldhariduskoolide õpetajate töötasude alammäära tõus tõi kaasa vajaduse tagada ka lasteaiaõpetajatele ja tugispetsialistidele suurem töötasu, milleks ei ole 2024. aasta riigieelarvest eraldatud piisavalt vahendeid.

Riigieelarvest eraldati 2024. aastal lasteaiaõpetajate palgakulude kasvuks küll omavalitsustele täiendavalt üks miljon eurot, aga selle eralduse aluseks oli valitsuse esialgselt kehtestatud alammäära ja eelmise aasta alammäära vahe. Juunis 2024 kehtestati aga uueks alamääraks 1820 eurot senise 1803 euro asemel.