Arutades erinevaid repressiivseid režiime üle maailma, rääkis Robles „meestest ja naistest, kes on pidanud lahkuma Venezuelast just selle diktatuuri tõttu, milles nad elavad“, vahendab BBC.

Gili sõnul oli Roblesi kommentaar „häbematu, sekkuv ja ebaviisakas“. Märkused „viitavad kahe riigi vaheliste suhete halvenemisele“, kirjutas Gil sõnumirakenduses Telegram. Lisaks Hispaania suursaadiku väljakutsumisele, kutsuti konsulteerimiseks tagasi Venezuela suursaadik Madridis.

Pühapäeval saabus Madridi Venezuela opositsioonipoliitik Edmundo González, kes taotleb riigis varjupaika. Tema toetajate sõnul võitis ta juulis toimunud presidendivalimised Nicolás Maduro vastu. Maduro ise väidab, et ta võitis valimised, kuid pole esitanud seda tõendavaid valimisdokumente, mille tagajärjel sai ta rahvusvahelise pahameele osaliseks. Gonzálezi liitlaste sõnul oli opositsioonipoliitiku elu Venezuelas ohus.

Hispaanial on Venezuelaga tihedad kultuuri- ja majandussidemed, mistõttu on Venezuela Hispaania riiklikus poliitikas tundlik teema. Ametlike andmete kohaselt elas 2023. aasta alguses Hispaanias 278 000 venezuelalast, kuid arvatakse, et praeguseks on nende arv oluliselt suurenenud.

Sel nädalal esitas parempoolne opositsioon mittesiduva ettepaneku, kutsudes peaminister Pedro Sáncheze valitsust tunnustama Gonzálezi valitud presidendina. Sáncheze administratsioon eelistab jääda ühte joont EL-iga, kes ei tunnista Maduro võitu, kuid enne Gonzálezi võitjaks tunnistamist tuleb tutvuda valimisdokumentidega.