„Nüüd anname sõjalist kraami sõja jaoks - tollal oleksime võinud anda sõjalist kraami sõja vältimiseks,“ ütles Stoltenberg Saksa nädalalehele.

Stoltenberg viitas Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni vastumeelsusele pakkuda relvi, mida Kiiev oli palunud enne Venemaa täiemahulist sissetungi, sest kardeti pingete eskaleerumist Venemaaga. Pärast sõja algust sai NATO-sse mittekuuluv Kiiev ühe relvasüsteemi teise järel, seljatades liitlaste esialgsed kõhklused.

Samuti ütles Stoltenberg intervjuus, et Ukraina sõja lõpetamine saavutatakse vaid läbirääkimistelaua taga. „Selle sõja lõpetamiseks tuleb teatud etapil taas alustada dialoogi Venemaaga. Aga see peab põhinema Ukraina tugevusel,“ ütles ta.

Oktoobris lõppeb endise Norra peaministri Stoltenbergi ametiaeg NATO peasekretärina, ta on seda ametit pidanud alates 2014. aastast. Juunis kuulutati organisatsiooni järgmiseks juhiks Hollandi endine peaminister Mark Rutte.

Stoltenberg keeldus kinnitamast, et ta võtab pärast NATO-st lahkumist üle Müncheni julgeolekukonverentsi eesistuja koha. Poliitik ütles FAS-ile, et tal on „palju võimalusi“.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid