Riiklik lepitaja on sõltumatu ametiisik, kes aitab lahendada kollektiivseid töövaidlusi. Riikliku lepitaja poole pöörduvad töötajate ja tööandjate ühingud või liidud siis, kui omavaheliste läbirääkimiste käigus ei jõuta töötüli osas kokkuleppele ning tekib töörahu katkemise oht. Riiklik lepitaja püüab sellisel juhul osapoolte vahel kokkulepet leida.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab riikliku lepitaja ülesannete üleandmine õiguskantslerile tõsta kollektiivsete töötülide lahendamise kvaliteeti ja efektiivsust ning hoida kokku kulusid.

„Kui riikliku lepitaja kantseleis töötab kokku kolm inimest, siis õiguskantsleri kantselei on oluliselt võimekam – näiteks on seal ettevõtluskeskkonna ja sotsiaalsete õiguste spetsialistid, kes saavad pakkuda suuremat tuge ka keerulisemate töövaidluste puhul. Lisaks on lepitamist vajavaid töötülisid vähe, mistõttu pole mõistlik pidada üleval dubleerivaid asutusi,“ selgitas Keldo.

Õiguskantsleri ja riikliku lepitaja funktsioonides on olulisi sarnasusi, sh on mõlema puhul tegu rangelt apoliitilise ja sõltumatu institutsiooniga. Õiguskantsleri ülesanne on seista selle eest, et Eestis kehtivad seadused on kooskõlas põhiseadusega ning et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud. Ühinemisvabadus, sh õigus pidada kollektiivläbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid töötingimuste osas, on üks põhiõigustest ja vabadustest, mille tagamisel on oluline roll nii õiguskantsleril kui riiklikul lepitajal.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. aprillil 2025, et jääks piisavalt aega ümberkorralduste ettevalmistamiseks ja riikliku lepitaja ülesannete üleandmiseks õiguskantslerile.

Riikliku lepitaja mehhanism säilib senisel kujul ja vaidluse osapoole jaoks muutub vaid asjaolu, et lepitust viib läbi teine ametiisik. Riiklik lepitaja on vahemikus 2017–2023 viinud kokku läbi 25 lepitusmenetlust.