Õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi märkis, et praegu on võimalik nime või isikukoodi teades leida inimese elukoht. „Seda võimalust on kasutatud pahatahtlikult, otsides üles näiteks politseiniku, prokuröri või kohtuniku kodu andmed. Samuti tehakse põhjendamatuid masspäringuid. Selleks, et suurendada eraelu kaitset ja säilitada samas kinnistusraamatu avalikkus, saavad edaspidi nime või isikukoodi alusel päringuid teha need, kellel see on töö tõttu vajalik, näiteks advokaadid, notarid ja ajakirjanikud,“ ütles ta. „Jätkuvalt saab päringuid teha aadressi või katastritunnuse alusel, et vajadusel kinnisvara omanikuga ühendust võtta.“

Komisjoni aseesimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti hinnangul on eelnõusse jäämas liiga avar loetelu isikutest, kes nime ja isikukoodi alusel päringuid teha saavad. „Praegu on loetelu jäetud avatuks ning iga kord hakatakse nõudma õigustatud huvi põhjendamist, mis omakorda tekitab meeletut halduskoormust. Selle asemel tuleks konkreetsemalt ja kitsamalt sõnastada loetelu avaliku sektori töötajatest, kellele jääb võimalus kinnistusraamatus kindlatel alustel päringuid teha. Vastasel juhul tekib oht kuritarvitusteks, sest mis kaalutlustel ja kuidas suudetakse hinnata õigustatud huvi olemasolu iga päringu puhul.“

Istungil toodi välja, et suuremad meediaväljaanded saavad õiguse e-kinnistusraamatust füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida lepingu alusel. Kui andmeid on vaja vaadata ühe korra, siis saab selle jaoks küsida eraldi õiguse ja püsivat lepingut ei sõlmita. Jätkuvalt on võimalik kinnistuomanikul näha, kes tema andmeid on vaadanud.

Istungil tutvustasid eelnõu justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning ministeeriumi õiguspoliitika osakonna tsiviilõiguse ja kohturegistrite talituse nõunik Kadri Laud.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 25. septembril.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena