Trumpi mõrvakatse kahtlusalune võis 12 tundi põõsas varitseda

Donald Trumpi mõrva kavandamises kahtlustatav Ryan Wesley Routh võis end golfiraja juures relvaga põõsas peita 12 tundi. Eile esitati talle süüdistus kahes relvakuriteos.

Trump ei olnud Routhil ühelgi hetkel vaateväljas ja ta ei teinud ühtki lasku. Intsident tekitas aga küsimusi selle kohta, kuidas relvastatud mees Trumpile nii lähedale sai, sealjuures kaks kuud pärast seda, kui teise relvastatud mehe kuul 13. juulil valimisüritusel Trumpi kõrva riivas, vahendab Reuters.

Trumpi visiit tema West Palm Beachi golfirajale ei olnud üheski avalikus päevakavas kirjas, teatas USA tähtsamate isikute julgestusega tegeleva salateenistuse direktori kohusetäitja Ronald Rowe eile ajakirjanikele. Pole selge, kas kahtlusalune teadis, et Trump sinna tuleb.

Salateenistus avas tule, kui üks agent nägi põõsast välja ulatuvat relvatoru Trumpist mõnesaja meetri kaugusel.

„Äkki kuulsime me laske. Ma arvan, et ilmselt neli või viis,“ ütles Trump ise X Spacesis toimunud üritusel. „Salateenistus teadis kohe, et need on kuulid, ja nad haarasid mu kaasa. /.../ Me läksime kärudele ja liikusime üsna-üsna kaugele. Ma olin koos agendiga ja agent tegi suurepärast tööd.“

Kuigi ta tunnustas salateenistuse agente, lisas Trump: „Me vajame minu meeskonda rohkem inimesi.“

Routh põgenes linnamaasturiga, öeldakse kohtu dokumentides. Politseinikud leidsid mahajäetuna laetud automaadi sihikuga, digitaalkaamera ja kilekoti toiduga.

58-aastane Routh vahistati 40 minutit hiljem, kui ta sõitis mööda 95. osariikidevahelist maanteed põhja poole. Tema auto numbrimärk oli teiselt autolt varastatud.

Routhiga seostatud telefon asus golfiraja juures alates kohaliku aja järgi kella 1.59-st ööl vastu pühapäeva ehk juba 11 ja pool tundi enne intsidenti.

Kahtlusalune oli tara ääres väljaspool golfiraja piiri, teatas Rowe.

Routh toodi eile lühikeseks ajaks West Palm Beachi kohtusse, kus talle esitati süüdistus tulirelva omamises süüdi mõistetud kurjategijana ja kustutatud seerianumbriga tulirelva omamises. Hiljem võidakse esitada ka muid süüdistusi.

2002. aastal tunnistas Routh end Põhja-Carolinas süüdi registreerimata täisautomaatrelva omamises ja sai tingimisi karistada. 2010. aastal mõisteti Routh süüdi varastatud asjade omamises.

Informeeritud allika sõnul Trumpi kampaaniaürituste kava ei muutu.

Trump süüdistas ilmses mõrvakatses president Joe Bidenit ja asepresident Kamala Harrist. Ta väitis, et Routh tegutses demokraatide „ülimalt ässitava keelekasutuse“ peale, kuigi võimud ei ole veel mingist motiivist rääkinud.

„Nende retoorika põhjustab minu tulistamist, kui mina olen see, kes kavatseb riigi päästa, ja nemad on need, kes riiki hävitavad – nii seest kui ka väljast,“ kuulutas Trump Foxi vahendusel.

Nii Biden kui ka Harris on intsidendi hukka mõistnud ja Biden ka vestles telefoni teel Trumpiga.

„President Biden rääkis just endise presidendi Trumpiga ja väljendas oma kergendust, et ta on väljaspool ohtu. Neil kahel oli südamlik vestlus ja endine president Trump väljendas oma tänu selle kõne eest,“ öeldakse Valge Maja avalduses.

Trump nimetas seda oma avalduses „väga kenaks telefonikõneks“.

Salateenistus oli suure surve all juba pärast Trumpi eelmist mõrvakatset, mis viis direktor Kimberly Cheatle’i tagasiastumiseni. Salateenistus tugevdas pärast 13. juuli rünnakut Trumpi kaitsemeeskonda.

Biden ütles eile, et salateenistus vajab rohkem abi, sealjuures võib-olla rohkem personali, ning lisas: „Jumal tänatud, et president on okei.“

Esindajatekoja spiiker Mike Johnson, kes kutsus kokku parteideülese töögrupi esimese mõrvakatse uurimiseks, ütles, et on vaja rohkem vastutust.

Juulis salateenistuse juhi kohusetäitjaks määratud Rowe ütles 30. juulil kongressile, et tal on möödalaskmiste pärast esimese mõrvakatse ajal häbi.