„Eesti 200 prioriteet ja poliitikate selgroog on algusest peale olnud personaalne ja tõhus riik. Tõhus riik on jätkusuutlik, vähem koormav ka maksumaksjale ja ettevõtjatele. Kõigile kulbiga toetuste jagamine käib riigile ja maksumaksjatele üle jõu ning pole tegelikult ka vajalik. Riigi rahandus on keerulises seisus ning seda enam peaksime kriitiliselt hindama, milline osa ühiskonnast sotsiaaltoetusi ka päriselt vajab,“ sõnas Kallas.

„Hetkel oleme sunnitud kärpima huvihariduse rahastamist, kuid vajaduspõhistele toetustele üleminek annaks võimaluse suunata see raha just huviharidusse või teistesse lastele ja peredele suunatud teenustesse. Seega raha laiali jagamise asemel saaksime investeerida laste ja perede paremasse tulevikku,“ lisas ta.

Kallase sõnul areneb tehnoloogia pöörase kiirusega, aga see annab meile võimaluse üha täpsemalt kasutada elanike andmeid ning pakkuda personaalseid teenuseid. „Digiajastul on riigil võimalik olla kodanikule kättesaadav ning toeks kiiresti ja vajaduspõhiselt ilma suuri kulutusi ning suurt riigiaparaati selleks välja ehitamata. Jaekaubandus teeb isiklikke pakkumisi, lähtudes meie tarbimisajaloost. Kui personaalset teenust suudavad pakkuda ettevõtted, miks ei võiks seda pakkuda riik?“ küsis ta.

Täna toimus pressikonverents, kus Kristen Michal (Reformierakond), Lauri Läänemets (SDE) ja Kristina Kallas tutvustasid, mida riigieelarve kõnelustel kokku lepiti. Täpsemalt saab lugeda selle kohta siit.