Tallinna vangla teenistusvalve aruanne: vahistatute vajadustele ning riskidele tuleb pöörata suuremat tähelepanu
(75)
22. juuni varahommikul leidsid Tallinna vangla ametnikud 23-aastase endise youtuber´i Sem Karlos Kolgi oma kambrist surnuna. Tema kambrikaaslasele Marek Madisoole esitati kahtlustus tapmises. Pärast seda alustas justiitsministeerium teenistuslikku järelevalvet, mille tulemused täna avalikustati.
Selle käigus ei hinnatud konkreetset sündmust, vaid vaadati vangla tööd vahistatutega laiemalt. Teenistusliku järelevalve eesmärk oli leida üles need võimalused, mis aitaksid tulevikus raskete tagajärgedega sündmusi paremini ennetada.
Teenistusvalve näitab, et vahistatute paigutamisel on vanglaametnikud toiminud oma töös vastavalt seaduses välja toodud nõuetele ning tõsised konfliktid vahistatute vahel on harvad. Arengukohtadeks on juhtumikorralduslik töö vahistatutega ning nende olukorrale, vajadustele ning riskidele suurema tähelepanu pööramine. Leiti ka vajadus parandada vangla tööjuhiseid ning otsuste dokumenteerimise praktikat.
Esmalt hinnati vangla tegevust vahistatute paigutamisel vanglas. Paigutusi analüüsiti käesoleva aasta esimese poolaasta lõikes. Hinnati esmaste ja ümberpaigutuste tegemise otsuseid, eraldihoidmise põhimõtte järgimist, paigutuste kinnitamist ja nende dokumenteerimist ja analüüsiti vanglas aset leidnud sündmuseid vahistatutega, mis aitavad hinnata vangla keskkonna turvalisust. Tallinna vanglas viibib igapäevaselt 160-170 vahistatut, mis on pooled kogu riigi vahistatutest.
Vahistatute paigutamisel on järgitud seaduses toodud piiranguid ja nõudmisi
Vahistatute osalusel registreeriti poolaasta jooksul 1019 erinevat sündmust, millest vaid viiel juhul on tegemist kriminaalmenetluse alustamise vääriva juhtumiga. Vaid 4% sündmustest oli seotud enesevigastuse või muu tervise kahjustamisega. Enamus sündmustest ehk 32% olid keelatud esemetega seotud rikkumised, millest enamuse moodustavad neile saadetud kirjast ära võetud esemed. 28% sündmustest oli seotud ravimi manustamise eeskirjade rikkumisega.
Sellele järgnesid 13%-ga narkootilise aine tarvitamise kahtlusega seotud sündmused, millest enamus positiivsed kiirtestid vanglasse saabumisel.13% sündmustest oli seotud allumatusega, mis tähendab, et vahistatu ei täitnud ametniku korraldust. Siia alla liigitatakse kõik väiksemadki vastumeelsused ja päevakorraliste toimingute mittetäitmised. 7% sündmustest oli seotud vangla vara kahjustamisega.
„Saame väita, et vangla on järginud paigutamisel seaduses toodud piiranguid ja nõudmisi. Seda kinnitab ka asjaolu, et aasta algusest kuni juunini ehk kuue kuu jooksul on tehtud Tallinna vanglas üle 2000 paigutuse, ja selle aja jooksul on aset leidnud vaid viis vahistatute vahelist intsidendi, mille puhul alustati kriminaalmenetlus. Probleeme tuvastasime otsuste kinnitamises, kus ajutisi ümberpaigutusi on allkirjastanud selleks mitte allkirjaõiguslik ametnik. Arengukoht seisneb ka paigutuste puhul otsuste põhjalikumas dokumenteerimises,“ selgitab justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Rait Kuuse.
Lisaks paigutustele hindas justiitsministeerium Tallinna vangla juhtumikorralduslikku tööd vahistatutega ja töökorralduslike juhiste järgimist. Lisaks hinnati keskset informatsiooni edastamist nii vangla üleselt kui üksuste sees. Tallinna vanglas töötab 32 inspektor-kontaktisikud ehk juhtumikorraldajat, kelle ülesandeks on lisaks süüdimõistetutele planeerida ka vahistatute mõtestatud aeg vanglas. Kontrolltoimingute käigus vesteldi erinevate ametnikega ja ka vahistatutega.
Juhtumikorralduse järjepidevuse hindamiseks analüüsiti inspektor-kontaktisikute asendamise korraldust. Lisaks hinnati kambrivälisesse hõivesse suunamist ja vanglavälise suhtluse võimaldamist.
Justiitsministeerium tegi Tallinna vanglale kokku 22 ettekirjutust
Teenistusvalve käigus kontrolliti, kas ja kuidas on Tallinna vanglas rakendatud enesetappude ennetamise juhendit. Erilist tähelepanu pöörati olukordadele, kus vahistatu on eelnevalt olnud hinnatud suitsiidiriskis olevaks ning vangistuse ajal on esinenud täiendavaid riskifaktoreid, mis võivad seda suurendada, näiteks kohtuotsuse jõustumine; kontakti puudumine lähedastega jne.
Vahistatutega sisulise töö kvaliteeti ühtlustamiseks tuleb juhtumikorraldajatel ehk inspektor-kontaktisikutel tõhustada vahistatutega üks ühele vestluseid kontakti loomiseks ja hoidmiseks ning kogu tegevus dokumenteerida. Senisest põhjalikumalt tuleb juhinduda ka enesetappude ennetamise juhendist. Töö paremaks toimimiseks on oluline, et kõigi ametnike vahel toimuks regulaarne infovahetus, mis aitab märgata võimalikke käitumuslikke muutuseid või ohumärke.
„Vanglateenistus paneb järelevalve kõrval aina suuremat rõhku individuaalsele lähenemisele, inimlikule suhtlusele ja abistamisele. Kinnipeetavate arvu vähenemine annab täna võimaluse üha sisulisemalt ja kvaliteetsema töö tegemiseks. Teenistusvalve näitas, et vahistatutega suhtlus ja sisuline töö peavad olema veelgi tihedamad, nende eraldatus väiksem ja mõtestatud tegevuste pakkumine suurem. Eesmärke paremini saavutada aitab 1. oktoobrist jõustuv seadusemuudatus, millega avatakse vahistatute eluosakonnad kõigis vanglates ja võimaldatakse rohkem kambrivälist aega,“ räägib Kuuse.
„Kinnipeetavate tervise kaitse, vangla turvalisus ja erinevatele olukordadele asjakohane reageerimine on vangla toimimisel väga olulised. Võtame arvesse kõiki justiitsministeeriumi järeldusi ja ettekirjutusi, et töö kvaliteet oleks ühtlaselt kõrgel tasemel. Korrastame tööjuhiseid, parandame info liikumist ja juhtumikorraldust,“ selgitab Tallinna vangla direktor Hannes Liivak edasisi tegevusi. „Olulise muudatusena avame vahistatute eluosakonnad, mis vähendab eraldatust, aga seab meile ka uued väljakutsed. Kaalumisel on ka vahistatute paigutamine ühte üksusesse, et ametnikud saaksid sihtrühmale spetsialiseeruda,“ lisab Liivak.
Justiitsministeerium tegi Tallinna vanglale kokku 22 ettekirjutust kvaliteedi tõstmiseks töös vahistatutega. Vanglal tuleb nende täitmiseks esitada põhjalik tegevuskava, mida tuleb asuda täitma hiljemalt 1. oktoobrist. Vanglal tuleb viia läbi tulemuste hindamine ja nende esitamine 2025. aasta jaanuari lõpuks. Justiitsministeerium kontrollib ettekirjutustuste täitmist ja tegevuskavas ettenähtud rakendamist hiljemalt märtsis 2025. Justiitsministeeriumi koostatud teenistusvalve aruandega on võimalik tutvuda vanglateenistuse kodulehel.
Kambrikaaslane oli noor retsidivist
Kolgi kambrikaaslasel Madisool oli juba 21. eluaastaks kuus kehtivat kriminaalkaristust. Madisoo võeti tänavu veebruaris vahi alla kahtlustatuna süstemaatilise juhiloata sõitmise, võimuesindaja hammustamise ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva või selle olulise osa käitlemise eest. Tapmissüüdistuse kohtusse saatmine on prokuratuuril lõpusirgel – ilmselt juhtub see oktoobris või novembris.
Kolgile määrati narkokuriteo eest 4 aasta ja 11 kuu pikkune vangistus. Otsuse kohaselt pidanuks Kolk vangis istuma seitse kuud ning ülejäänud karistuse kandma tingimisi vangistuses. Kuna mees vahistati kaaslastega eelmise aasta detsembris, oleks ta vabanenud vanglast juuli algul.
28. juunil teatas justiitsministeerium, et Tallinna vanglas aset leidnud traagilise sündmuse valguses alustati teenistuslik järelevalve, et selgitada välja, kuidas toimivad vangla erinevad tööprotsessid vahistatutega ning millised on võimalikud parendusvajadused edasiseks töökorralduse tõhustamiseks.
„Kinnipeetavate tervise kaitse, vanglate turvalisus ja erinevatele olukordadele asjakohane reageerimine on vangla toimimisel väga olulised. Suhtume vanglates aset leidvatesse intsidentidesse täie tõsidusega ja teeme omalt poolt kõik, et töökorraldust parandada ning ajakohastada. Teenistusliku järelevalve eesmärk on leida üles need võimalused, mis aitaksid tulevikus kinnipeetavate raskete tagajärgedega käitumisprobleeme paremini ennetada,“ rääkis toonane justiitsminister Madis Timpson.
Järelevalve käigus analüüsiti vangla tegevust, toiminguid ja igapäevast juhtumikorralduslikku tööd vahistatutega. Teenistuslik järelevalve võimaldab tuvastada, kas selliste traagiliste sündmuste ärahoidmiseks ja juhtumite ennetamiseks vajab tänane töökorraldus muutmist.
