Ligi lausus saatejuht Andres Kuusele, et maksufestivali raames esitati väga palju arvamusi ja ideid. „Selgus, et inimesed pole pikki aastaid oma riigi vastu mingid huvi tundnud ja ärkavad järsku siis, kui nende endi huvid mängus on. Nad ei tea üldse riigi rahanduse probleeme,“ nentis Ligi.

Ligi nentis ka, et pole pikaks veninud arutelu üle uhke. „Minu arust oleks võinud lihtsalt maksusüsteemi ära kaitsta ja määrasid muuta,“ sõnas minister, tunnistades, et see oleks tähendanud ka rohkem kärpimist.

Saates arutati läbi ka Isamaa erakond, mis on Ligi sõnul muutunud Res Publicaks. Saatejuhi sõnul räägitakse ka, et Reformierakond on muutunud sotsidele sarnaselt punasemaks. „Reformierakond on igal juhul muutunud, aga punase märgi panemine on häbematus, sest see pole koalitsioonipartneritest meie värv,“ märkis Ligi.

Kasumimaksust rääkides tõdes Ligi, et talle ei meeldi, et ettevõtjad saavad maksu maksmise üle ise otsustada. „Kavatseme anda sõnumi, et me ei lase ohje käest,“ sõnas ta, lisades, et maksuametile tuleb tööd juurde. Ligi sõnul toob kasumimaks riigile vähem raha, kui palga maksustamine, ent lööb ka neid ettevõtjaid, kes teisi variante ei toetanud.

Kuusk uuris Ligilt, miks riik laenu ei tahtnud võtta. Rahandusminister kordas, et see ei ole tulu, kuid inimesed ei saa sellest aru. Tema sõnul on defitsiidi inerts on tohutu ning päästaks vaid see, kui ühiskond kokku hoiaks. Seda inimesed Ligi sõnul enam ei tee ning ühiskonna moraal on alla käinud. Ühtlasi kaasneb laenudega intressiorjus, lisas Ligi.

Miks siis Eest majandus kidub? Ligi vastas, et põhjus peitub põlevkivielektri tootmises, mida Eesti enam ei tee. Samuti ekspordib Eesti peamiselt põhjamaadesse, kus turg kahaneb ja nõudlus väheneb. Ligi sõnul sõltub majanduskasv ka euriborist, millega Eesti väga tihedalt seotud on. „Lisaks on ära langenud Vene turg,“ lõpetas Ligi loetelu.