Parlamendirühma sõnul esitati Iisraelile mitmeid ebarealistlikke ultimaatumeid ning maailma riike kutsuti sisuliselt üles relvaembargoks Iisraeli suhtes. Avalduses märgitakse, et Iisrael ja Eesti on sõbralikes suhetes, teevad kaitsealast koostööd ning jagavad neid väärtusi, mille austamisega nii Palestiina aladel kui mitmetes resolutsiooni esitanud riikides on suuri probleeme.

„Me avaldame muret Eesti käitumise muutuse üle ÜRO Peaassamblees viimasel ajal. Varem on Eesti välispoliitiline liin reeglina olnud selline, et otseselt meid mitte puudutavates küsimustes hääletame ÜRO-s koos teiste Euroopa Liidu riikidega ning kui nende seas pole mõnes konkreetses küsimuses üksmeelt, hääletame koos USA-ga või jääme erapooletuks. 18. septembril hääletas USA ÜRO resolutsioonile vastu, erapooletuks jäid mitmed Euroopa riigid kaasaarvatud meie oluline liitlane Suurbritannia ja meie suur partner Ukraina. Resolutsiooni poolt hääletasid aga teiste seas näiteks Venemaa, Valgevene, Hiina ja Iraan,“ ütles rühm avalduses.

Rühma sõnul jääb üldsusele jätkuvalt ebaselgeks, millest lähtus oma käitumises ÜRO Peaassamblee hääletamisel 18. septembril Eesti esindaja. „Toetame riigikogu väliskomisjoni initsiatiivi kutsuda Eesti Vabariigi välisminister Margus Tsahkna ja kantsler Jonatan Vseviov komisjoni istungile, et uurida nendelt ÜRO Peaassamblee hääletamisel juhtunu põhjusi. Oleme kindlalt vastu sellisele kursimuutusele Eesti välispoliitikas ning leiame koos Marko Mihkelsoniga, et see on ohuks Eesti riigi julgeolekule.“

Parlamendirühma sõnul on ilmselge, et sellise käitumise jätkumine ÜRO Peaassamblee hääletustel saab halvendama Eesti-Iisraeli suhteid ning sama võib juhtuda ka meie suhetega Eesti põhiliitlastega eesotsas USA-ga.

Rühm lisas, et olukord on tundlik ka sellepärast, et hääletus toimus mõned nädalad enne 7. oktoobri tragöödia aastapäeva: eelmisel aastal toimus koordineeritud üllatuspealetung Iisraeli vastu, mis algas Hamasi kontrolli all olevast Gaza sektorist Iisraeli pihta tulistatud vähemalt 3000 raketiga, millega paralleelselt murdis umbes 2500 Hamasi terroristi Gaza ja Iisraeli vahelise barjääri ja mõrvas tsiviilisikuid naabruses asuvates Iisraeli kogukondades. Vähemalt 1400 iisraellast tapeti, Gaza sektorisse viidi relvastamata tsiviilpantvangid ja vangistatud Iisraeli sõdurid, sealhulgas naised ning lapsed. 254 pantvangist on vähemalt 72 mõrvatud või hukkunud, 97 on endiselt terroristide käes pantvangis.

„On kummaline kuulda välisminister Margus Tsahkna väiteid, et „meie poolthääl resolutsioonile ei muuda meie kindlat seisukohta, et Iisraelil on võõrandamatu õigus enesekaitsele ja et Hamasi näol on tegemist terroristliku organisatsiooniga, mille tegevus tuleb igati hukka mõista. Kuna need elemendid pole resolutsiooni tekstis piisavalt kajastatud, rõhutame oma hääletust selgitavas deklaratsioonis vajadust võtta arvesse ka Iisraeli legitiimseid julgeolekuhuve.“ Esiteks, mainitud resolutsiooni poolt hääletamine on juba iseenesest vähemalt osaline seisukoha muutus. Teiseks, kui Eesti riigile olulised „elemendid“ ei olnud ministri sõnul resolutsiooni tekstis piisavalt kajastatud, kas poleks sel juhul palju loogilisem ja õigem resolutsiooni sellisel kujul mitte toetada?“ küsitakse avalduses.

Parlamendirühma liikmed loodavad, et tegu on pigem arusaamatuse kui tõepoolest Eesti välispoliitilise kursi radikaalse muutusega. „Kutsume Eesti Välisministeeriumi ja Eesti esindajaid ÜRO Peaassamblee järjepidevalt kaitsma demokraatlike riikide rahvusvahelise õiguse normidel ja põhimõtetel ning kokkulepitud reeglitel toimivat maailmakorda. Nagu ütlevad Riigikogu poolt kinnitatud Eesti Julgeolekupoliitika Põhialused: Eesti on osa demokraatlike riikide kogukonnast ning Eesti eesmärk on toetada selle ühtsust ja püsimist.“

Eesti-Iisraeli parlamendirühma kuuluvad esimees Eerik-Niiles Kross ning liikmed Vadim Belobrovtsev, Meelis Kiili, Lauri Laats, Riina Solman, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Vilja Toomast ja Kristo Enn Vaga.