Parlamendis enim kohti saanud vasakliidu ega parempopulistliku Rahvusliikumise esindajaid uues valitsuses ei ole ning kabinetis annavad tooni Macroni liitlaste ja Barnier´ vabariikliku partei parempoolsed vaated.

Vabariiklaste valimisliit jäi juuli valimistel neljandaks ning Macroni oma kolmandaks, mistõttu tuleb neil riiki juhtida vähemusvalitsusena. Marine Le Peni juhitud Rahvusliikumine on esialgu lubanud valitsusele töörahu tagada. Nende peaminister Jordan Bardella ütles laupäeval siiski, et uus valitsus tähendab Macroni ajastu jätkumist ja sellel puudub igasugune tulevik.

Vasakliit Uus Rahvarinne mõistab valitsuse moodustamise hukka ja toetab selle võimalikult kiiret kukutamist. „See on üldvalimistel kaotajate valitsus,“ ütles suurima vasakpartei Alistumatu Prantsusmaa juht Jean-Luc Mélenchon.

Enamik ministreid on avalikkusele suhteliselt tundmatud ning enamik Gabriel Attali valitsuse tuntumaid nimesid uues valitsuses ei jätka. Erandiks on kaitseminister Sébastien Lecornu, kes kuulus enne Macroni parteiga liitumist 2017. aastani samuti vabariiklaste ridadesse.

Kõige staažikam poliitik on valitsuses vabariiklasest siseminister Bruno Retailleau, kelle haldusalasse jääb korrakaitse ja migratsioon. Konservatiivse senaatori ametissenimetamine saadab sõnumi rändepoliitika karmistamisest ning on mõeldud tagama Rahvusliikumise vaikivat toetust, märgib Euractiv. Enne valimisi kritiseeris Retailleau Macroni rändepoliitikat ja nõudis põhiseadusmuudatusi, mis lubaksid muu hulgas kärpida migrantide sotsiaaltoetuseid.

Välisministriks saab paremliberaalse Demokraatliku Liidu (MoDem) liige Jean-Noël Barrot, kes oli eelmises valitsuses eurominister ja sellele eelnenud Élisabeth Borne´i valitsuses digiminister. Vene propagandakanal Sputnik märkis, et uueks välisministriks saab „Vene-vastane pistrik“. Tänavu enne eurovalimisi kurtis Barrot Venemaa rahastatud desinformatsiooni üle, mis tema sõnul ähvardas moonutada eurovalimiste tulemusi. Prantsusmaa valitsus on pärast seda kutsunud üles Vene propagandakanalite vastu uusi sanktsioone kehtestama, millist algatust toetab ka Eesti.

Euroministriks saab Macroni parteikaaslane Benjamin Haddad, kes on kutsunud üles suurendama Ukrainale antavat sõjalist abi ning õhutanud seda avalikus kirjas tegema ka USA-d. Varem on ta töötanud mõttekojas Atlantic Council ja on seetõttu välispoliitika ekspertide ringis üsna hästi tuntud.

33-aastane rahandusminister Antoine Armand on erialalt finantsinspektor, kes on poliitikas olnud suhteliselt lühikest aega ja kuulub Macroni valimisliitu. Tema töö on üks keerulisemaid, kuna lõhestunud parlamendil seisab ees riigieelarve kinnitamine, mille juurde käivad ilmselt arvestatavad kärped.