„Miks meil ei ole sõjalise julgeoleku kriteeriume, mis nõuaksid, et laovarudes oleks kindlal arvul suurtükimürske ja muud toodangut?“ päris Kubilius. Volinikukandidaadi sõnul aitaks see tugevdada liikmesriikide julgeolekut ja tagaks lisaks kaitsetööstusele kindluse, et nõudlus laskemoona järele püsib stabiilselt.

Endise Leedu peaministri sõnul tuleks kaitsestrateegiat rahastada ühiselt võetud laenudega, mis ei meeldi EL-i eelarvesse rohkem panustavatele riikidele nagu Saksamaa ja Holland. Samuti peab Kubilius vajalikuks suuremat koostööd Ukraina kaitsetööstusega, arvestades sealset praktilist kogemust droonide ja rakettide sõjas kasutamisel.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on andnud Kubiliusele Euroopa julgeolekut puudutava strateegidokumendi koostamiseks sada päeva. Strateegia peab tema sõnul hõlmama ka Euroopat katva raketikilbi ja küberkaitsesüsteemi rajamist.

Üks Kubiliuse peamisi ülesandeid on Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) elluviimine, mille raames jaotatakse kaitsetööstusele 1,5 miljardi euro eest hankeid. Samuti kuuluvad tema valdkonda kosmoseteemad, sealhulgas satelliidiprogrammid Galilei ja Copernicus. Järgmise komisjoni ametiajal tahetakse tööle saada ka kolmas satelliidiprogramm IRIS², mis hakkab pakkuma Euroopa valitsusasutustele ja relvajõududele turvalise sidepidamise võimalust ning tegelema niihästi sateliitluurega kui ka vaenulike riikide luureõhupallide tuvastamsega.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena