Kert Kingo mõisteti kohtus kelmuse eest süüdi. Kaitsja Oliver Nääs: vaidlustame otsuse

Harju maakohus mõistis kelmuse eest Kert Kingole karistuseks aasta ja üheksa kuud vangistust. Seda ei pöörata täitmisele, kui Kingo ei pane kahe aasta jooksul toime uut kuritegu. Kingo ise kohtus ei viibinud, ent tema kaitsja Oliver Nääs ütles, et nad vaidlustavad kohtuotsuse.

Martin Traadile mõistis kohus kelmusele kaasaaitamise eest karistuseks kuus kuud vangistust. Seda ei pöörata täitmisele, kui Traat ei pane ühe aasta jooksul toime uut kuritegu.

Süüdistuse kohaselt esitas Kert Kingo riigikogule hüvitamiseks advokaadibüroo arveid, millele olid märgitud erinevad riigikogu liikme tööga seotud konsultatsiooniteenused, mida tegelikult advokaadibüroo Kert Kingole seoses tema riigikogu liikme tööga ei osutanud.

Süüdistuse järgi kasutas Kingo võltsitud arveid selleks, et lasta riigikogul hüvitada riigikogu tööga mitteseotud inimeste õigusabikulusid. Arvete võltsimises süüdistati vandeadvokaat Traati, kes lasi enda büroos kirjutada Kingo suuniste alusel arvetele tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

Süüdistuse järgi teadsid nii Kingo kui ka Traat, et tegelikult selliseid teenuseid riigikogu liikme tööga seoses osutatud ei ole. Süüdistuse järgi osutas advokaadibüroo teenuseid tegelikult kõrvalistele inimestele, kuid arved osutatud teenuste eest lasi Kingo tasuda riigikogu liikme kuluhüvitiste eest.

Kohus nõustus, et kuuest arvest üks võis olla seotud riigikogu liikme tööga.

Ülejäänud viie arve kohta leidis kohus, et need olid kas võltsitud või liiga üldised ning neil ei kajastatud teenuse tegelikku sisu. Tegelikuks sisuks olnud tsiviilkohtuvaidlustel puudus seos nii Kingoga kui ka riigikogu liikme tööga. Seega puudus ka alus esitada nende vaidluste õigusabikulusid riigikogu kantseleile hüvitamiseks kui riigikogu tööga seotud kulutusi.

Peamised vaidluskohad olid, kas Martin Traadi osutatud õigusabiteenused oli riigikogu liikme tööga seotud ja kas Kingo sai aru oma teo keelatusest.

Kingo selgitas kohtus, et kuuest arvest viis olid seotud kolme tsiviilkohtuvaidlusega, millega kahjustati tema mainet. Tema hinnangul olid need kohtuvaidlused seotud riigikogu liikme tööga.

Kohtule esitatud andmete alusel asus kohus seisukohale, et nii Kingo kui ka Traat mõistsid, et nende tegevus on keelatud. Samuti oli väidetav keelueksimus Kingo jaoks lihtsasti välditav.

Menetluskuludena tuleb Kingol tasuda riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot.

Kohus rahuldas osaliselt Kingo lepingulise kaitsja Oliver Nääsi taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku summas 5655,21 eurot. Traadi kaitsja Jaak Siimu samasisuline taotlus rahuldati summas 3708,50. Ülejäänud osas jäeti lepingulisele kaitsjale makstud tasu süüdistatavate endi kanda. Riigikogu kantselei tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis Kingolt võlaõigusseaduse alusel välja 7146,00 eurot.

Harju maakohtu otsus ei ole veel jõustunud.

Kaitsja: see on väga põhimõttelise iseloomuga vaidlus

„See ei olnud päris sellise sisuga otsus, nagu ootasime,“ nentis Kingo kaitsja Oliver Nääs vahetult peale istungit. „Ma ei nõustu põhjendustega, sest riigiprokuratuuri varasem praktika olnud selgelt selline, et kuluhüvitiste regulatsiooni on ka nemad pidanud niivõrd üldiseks. Jätnud riigikogu liikmetele endale otsustusõiguse küsimuse, mis kulud on seotud tööga, mis mitte,“ lausus ta.

„See ongi laias laastus see põhjus, miks Kingol oli õigus eeldada, et igasugu vaidluste puhul, mis võivad tekkida, ei saa järgneda kriminaalkaristust.“ Vaidlustate otsuse? „Jah, kindlasti,“ rõhutas Nääs. „See on väga põhimõttelise iseloomuga vaidlus.“

Kingo ise täna kohtus ei viibinud. „Ta on seotud töökohustustega,“ põhjendas Nääs.