„Me pöördume õigussüsteemi kõrgeima instantsi poole, et saada võib-olla vastus, et vähendada neid kannatusi, mis meil on kõigi lähedaste ja ellujäänute hulgas,“ ütles katastroofis ellujäänu Anders Eriksson.

852 inimese surma kaasa toonud katastroofist on möödunud ligi 30 aastat. 14 ellujäänut ja umbes 20 hukkunute lähedast nõuavad nüüd, et 852 hukkunu kohta alustataks mõrvajuurdlust.

Need inimesed tahavad, et politsei ja prokuratuur saaks ülesande uurida hästi säilinud surnukehi väljaspool laeva.

Samuti nõuavad nad, et Rootsi riigiprokurör uuriks, kes on vastutav selle eest, et Estonia ei olnud merekõlbulik, ja millised teised laevad olid uppumisööl Estonia läheduses.

„Me tahame, et lõpuks selgitataks näiteks seda, kuidas oli sõjaliste transportidega,“ ütles Eriksson.

Veebruaris teatas Rootsi prokuratuur, et juurdlust Estonia uppumise kohta ei taasalustata. Seda kritiseeris Rootsi Estonia ohvrite ja lähedaste fond. Nüüd mõrvajuurdluse alustamist nõudev grupp seisab aga sellest fondist eraldi.