Perekond väitis augustikuus, et VKG juhtkond andis mahuti puhastamisel ebaselgeid korraldusi ja ei andnud mehele puhastamiseks kasutada spetsiaalseid vahendeid. Samuti leidsid nad, et õnnetuse toimumise ajal ei osutatud operatiivselt abi. Nende sõnul ei teadnud kohapeal olnud valveinsener, mida teha, mistõttu ei tehtudki 20 minutit mitte midagi.

Veel ei oleks pere väitel mees tohtinud üldsegi mahutit puhastada, kuna see ei olevat tema tööülesanne – ei töölepingus ega ametijuhendi kohaselt. Tekkinud ummistus olevat ka tegemata jäänud puhastustööde tõttu kuhjunud liiga suureks, et seda ohutult eemaldada.

Hukkunu lähedased soovisid, et mehe tööandja maksaks seetõttu tema lastele kuni 21-aastaseks saamiseni igakuiselt hüvitist, samuti abikaasale toetust üle 19 000 euro.

VKG esindajad leidsid aga augustikuus, et töötaja rikkus teadlikult oma töökohustusi. Nende arvates oli VKG-le esitatud hagi pahatahtlik, kuna hagejate öeldu polnud tõendatav ega kontrollitav.

Kumbki pool polnud toona nõus kompromissi tegema.

Osapooled jõudsid nüüd siiski kompromissini, et Viru Keemia Grupp tasub kannatanu perele kompromissihüvitise summas 125 000 tuhat eurot ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kompromissi tingimusi aga ei avalikustatud.