Julianna Jurtšenko asetäitjaks sai endine teenekas keskerakondlane Kätlin Pääro
(44)
Septembris Lasnamäe linnaosavanema asetäitjana tööd alustanud Kätlin Pääro on varem töötanud Keskerakonna turundusjuhi ja Keskerakonna fraktsiooni sekretariaadijuhatajana, samuti oli ta Jüri Ratase valitsuse ajal peaministri büroo asejuht.
Aasta alguses Keskfraktsiooni sekretariaadijuhatajana töötanud Kätlin Pääro lahkus erakonnast tänavu jaanuaris ning liitus loetud päevad hiljem sotsiaaldemokraatidega. Samal ajal liikusid Keskerakonnast sotsiaaldemokraatide ridadesse ka Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi, Ester Karuse, Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu.
2019. aastal alustas Pääro Jüri Ratase valitsuse ajal tööd peaministri büroo juhi Johannes Merilai asejuhina. Enne 2023. aasta riigikogu valimisi töötas Pääro aga Keskerakonna turundusjuhina. Pääro on töötanud ka töö- ja terviseminister Tanel Kiige nõunikuna ning eri positsioonidel Keskerakonna fraktsiooni sekretariaadis.
Päärol on magistrikraad Tallinna Ülikoolist haldusjuhtimise erialal. Tema vastutusalaks Lasnamäel on sotsiaalküsimused ning kultuurivaldkond, samuti linnaosa hallatavate asutuste töö koordineerimine.
„Lasnamäe on väga mitmekesine ja kiirelt arenev piirkond, kus elab 120 000 inimest, väga erinevate murede ja ootustega. Oluline on, et sotsiaalküsimustes on linnaosa inimeste lähedal, paindlik ja toetav, pakkudes professionaalset nõu ja abi,“ sõnas Pääro ametisse astudes pressiteate vahendusel.
Jurtšenko alustab tööd oktoobris
Sotsiaaldemokraatide pool aastat kestnud otsingud Lasnamäe linnaosavanema juhi kohale lõppesid möödunud nädalal, kui endine pikaaegne keskerakondlane Julianna Jurtšenko ametisse nimetati. Jurtšenko lahkus Keskerakonnast tänavu augustis ning liitus sotsiaaldemokraatidega 11. septembril.
Jurtšenko kandidatuur Lasnamäe juhi kohale tekitas Tallinna koalitsioonipartnerites omajagu furoori, kuna Jurtšenko on muu hulgas näiteks eestikeelsele haridusele üleminekut nimetanud „õudseks reformiks“. Jurtšenko kandidatuuri kritiseerisid nii Isamaa, Reformierakonna kui Eesti 200 poliitikud, kuid möönsid lõpuks, et sotsiaaldemokraatidel on õigus ise oma kandidaadi üle otsustada.
