Mugavustsoonist välja! Avasta Eestis pakutavad tasuta täiskasvanuõppe võimalused ja vii oma karjäär uuele tasemele

Kas tead, mis asi on agrorobootika või kuidas pilvepõhist tehnoloogiat hallata? Või kuidas kasutada drooni, milline on parim e-poe strateegia ning mil moel hoolitseda küberhügieeni eest? Oskad sa arvutada oma ettevõtte jalajälge või nuputad, kuidas näiteks hilisemas eas üldse äriga alustada? Või vajad lihtsalt veidi tõuget, et saada paremaks spetsialistiks ja luua kestlikum toode? Riik viib kuni detsembri lõpuni läbi palju erinevaid tasuta kursusi, mille abil saab kaasajastada teadmisi ja lihvida erinevaid oskusi.

Mugavustsoonis ei arene töötaja ega ettevõtja ega püsi majanduskonkurentsis ka Eesti tervikuna. Ja täiskasvanuõpe pole vajalik ainult töö jaoks. Kui kaasajastad juba paarkümmend aastat tagasi omandatud eriala või teed totaalse karjäärimuutuse, stimuleerid alati ka oma vaimset tervist ja saad kõikumalöönud enesekindluse tagasi. Teadmisi täiendades tutvud teiste motiveeritud inimestega ja avastad end kogukonnas taas vajalikuna.

Eesti tööjõuturul on praegu korraga viis põlvkonda – elukestev õpe täiskasvanueas kuulub orgaaniliselt meie tööelu juurde ega ole häbiasi. Täiendusõpe parandab väljavaadet tööandja juures, et teenida paremat palka või aitab leida sootuks uue töö, kui seda vajad. Riik paneb aasta-aastalt täiskasvanuharidusele jõulisemalt ja reguleeritumalt õla alla ning tasub uurida, millised on võimalused. Täiendus- ja ümberõppeks on 2024. aasta lõpuni käimas või algamas palju tasuta kursusi, mida on kokku peaaegu kaks korda enam, kui varem.

Täiskasvanuõpe on Eestis kujunenud väga paindlikuks ja arvestab õppija vajadustega

Ligi nelikümmend kutseõppeasutust, rakenduskõrgkooli ja ülikooli üle pakuvad nii lühemaid kui ka pikemaid (24–112 akadeemilist tundi) koolitusi jooksva aasta detsembri lõpuni ning õpe on paindlik. Sõltuvalt kursusest on valida nii kontakt-, hübriid- kui ka e-koolituste vahel. Uusi teadmisi pakutakse väga erinevates valdkondades – arvutikasutusest juhtimiseni ning ehitusest, mehaanikast ja elektroonikast meedia, kaubanduse ja turismini. Võimalik on suurendada nii oma digipädevust kui ka roheoskusi, sest just tehnoloogiavaldkond dikteerib maailma majandust ja tulevikutöökohti praegu kõige enam. Ning sõltumata valitud erialast peab iga ettevõte ja organisatsioon leidma võimalusi, kuidas muuta oma toode või teenus kestlikumaks ehk säästlikumaks ja tulevikukindlamaks. Samuti on võimalik osaleda koolitustel, mille abil omandad kitsamat erialast sõnavara ja parandad eesti keele oskust.

Täiskasvanute seas aasta-aastalt populaarsem on näiteks ka mikrokvalifikatsioon, mis annab tervikoskuse, õppides väiksemate moodulitena. Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 5 kuni 30 ainepunkti ja õppe lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mis kantakse EHISesse.

On palju räägitud, et kõikvõimalikel veebikoolitustel osalema nakatas inimesi üle maailma just COVID-19 ning sealt edasi tekkis inimestel selliste võimaluste kasutamiseks hea ja kasulik harjumus. 2023. aastal oli koolitustel osalejate arv 25–64 aastaste Eesti elanike seas Statistikaameti andmeil lausa rekordiline. See on märk, et Eestis on paindlikud ja oodatud võimalused oma teadmisi, oskusi ja vilumust ka hilisemas eas suurendada.

Töötaja või avaliku teenistujana saad taotleda ka õppepuhkust

Kasulik on teada, et töötajal ja avalikul teenistujal on seaduse järgi õigus saada tasemeõppe läbimiseks või täienduskoolitusel osalemiseks ka õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Sellest 20 kalendripäeva eest makstakse ka keskmist töötasu. Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva ja makstakse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

Õppepuhkuse aja saab valida paindlikult, kuid tööandjal on võimalus puhkus katkestada või edasi lükata juhul, kui on tegemist töökorraldusliku hädavajadusega. Tööandjal on õppepuhkuse andmisest õigus keelduda, kui see langeks ainult puhkepäevadele. Samuti ei pea tööandja seda võimaldama akadeemilise puhkuse ajal. Kui õppepuhkust võetakse täienduskoolituseks, mille eesmärk ei ole tööalane enesetäiendamine, siis nende päevade eest õppepuhkusetasu ei maksta. Õppepuhkuse ja koolituse rahastamise kohta loe täpsemalt SIIT.

Tänavused tasuta koolitused jagunevad sihtrühma ja rahastusallika järgi kolmeks:

• VÕTI-meede – peamine sihtrühm on erialase hariduseta, aga ka keskhariduseta ja aegunud oskustega täiskasvanud.

• Rohemeede – suunatud ettevõtete töötajate roheoskuste arendamisele ja ettevõtete rohepööret toetavate tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

• Õiglase ülemineku meede – sihtrühm Ida-Virumaal elavad või töötavad täiskasvanud. Õpe toetab Ida-Virumaa üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Siia alla kuuluvad näiteks juhtimisalased ja töötleva tööstuse arengut toetavad koolitused jne. Venekeelsed koolitused hõlmavad ka erialast eesti keele õpet.

Täpsemat infot tasuta koolituste ja nendele registreerimise kohta leiad Haridusportaalist.

Koolituste elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Kasutatud allikad: hm.ee; haridusportaal.edu.ee