Eduard Odinets: tööturu osapooled polnud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise plaani kaasatud, arutelud jätkuvad

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas kooskõlastamiseks kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette riikliku lepitaja rolli üle andmist õiguskantslerile. See on tekitanud aga teravaid reaktsioone kõigis eelnõuga seotud osapooltes, mistõttu koguneti kolmapäeval, 25. septembril seadusemuutatust ühise laua taha arutama.

Odinetsa sõnul tuli koosolekul välja, et põhiline reformi tegemise põhjus on riiklike vahendite kokkuhoid. „Kuigi kogu riikliku lepitaja büroo eelarve on 150 000 eurot. Ja kui me arvestame seda, et õiguskantsleril tuleks reformiga lisafunktsioonidega juurde veel kulusid, siis kokkuhoiud ikkagi väga suur poleks,“ sõnas Odinets. „Küsimus on selles, milline institutsioon lepitamise eest vastutab ja kas rahaline kokkuhoid on väärt kehtiva süsteemi lõhkumist,“ lisas ta.

Samuti tekkis Odinetsa sõnul arutelu selle üle, kuidas riiklik lepitaja on valitud ja määratud ametisse tööandjate ja ametiühingute poolt, õiguskantsler aga mitte. „Tõstatabki küsimuse, et kuivõrd on õiguskantsleril samaväärne usaldus tööturu osapoolte poolt,“ tõdes ta.