Küberkuritegevuse uurija: mida peaksite krüptoviiruse kohta teadma?

Kas olete kunagi kuulnud krüptoviirustest? Tegemist on pahavaraga, mida häkkerid kasutavad ohvrilt hiljem raha väljapressimiseks. Kahjuks ei ole me kõik, kes me kasutame kaasaegset tehnoloogiat, selle ohu eest kaitstud. Parim viis lunavara- ehk krüptoviiruse ohvriks langemise vältimiseks on olla teadlik.

Sellest teemast tuleb põhjalikumalt juttu CERT.LV küberturvalisuse konverentsil CyberChess 2024, mis toimub tänavu 1.–3. oktoobrini. Konverentsi on võimalik jälgida ka veebi teel 2. ja 3. oktoobril selle ametlikul veebilehel cyberchess.lv, kust saab kogu jooksva info küberturvalisuse kohta.

Mis on krüptoviirus?

Krüptoviirus on pahavara, mis siseneb teie seadmetesse ja süsteemidesse, krüpteerib teie andmed ning teil ei ole enam neile juurdepääsu. Kõik on „kokku jooksnud“. Küberkurjategijad nõuavad lunaraha, lubades, et pärast selle saamist tagastatakse juurdepääs andmetele. Riskide hajutamiseks küberkurjategijad mitte ainult ei krüpteeri andmeid, vaid samal ajal ka varastavad neid, et ähvardada ohvreid tundliku teabe „lekkega“.

Krüptoviirus pole midagi uut. See on eksisteerinud juba üle kahekümne aasta, ent kui varem olid rünnakud suunatud peamiselt eraisikute vastu e-posti teel, siis nüüd kasutatakse lunavaraviirust suurematelt organisatsioonidelt väljapressimiseks. Enamasti on ründajad rahaliselt motiveeritud ja nende peamine eesmärk on krüpteerida organisatsiooni toimimiseks vajalikud andmed nii, et selle töö täielikult halvata. Enam pole võimalik pääseda ligi failidele, andmebaasidele ega rakendustele, mõnikord jooksevad kõik seadmed kokku. Lunavara on sageli loodud levima kogu võrgus, nii et see võib organisatsiooni töö kiiresti halvata, isegi kui organisatsioonil on väidetavalt varuandmebaasid. Kurjategijad valivad andmete krüpteerimiseks sageli nädalavahetuse või pühadeaja, et organisatsioonid ei saaks kiiresti reageerida, või et reageerimine viibiks. See on kasvav oht, mis põhjustab miljardites dollarites kahjusid erinevatele organisatsioonidele üle kogu maailma, sealhulgas ettevõtetele ja riigiasutustele.

Miks ohvrid otsustavad lunaraha maksta?

Küberkurjategijad kasutavad veenvat väljapressimist. Tänapäeval ei halva häkkerid pahatahtliku koodiga mitte ainult süsteeme, vaid varastavad ka organisatsiooni andmeid. Häkkerid ähvardavad, et organisatsiooni delikaatsed andmed avaldatakse konkreetsetel veebilehtedel ja et organisatsiooni partnereid ning kliente teavitatakse sellest. Küberkurjategijad oskavad väga hästi ettevõtetega manipuleerida, sest teavad, et partnerid ja kliendid, kes saavad teada, et keegi on nende andmeid ebaturvaliselt käsitlenud, ei soovi edaspidi nendega koostööd teha, mistõttu on ohvriks olevatel organisatsioonidel huvi maksta. Kui ettevõtted väljapressimisele järele ei anna, on täheldatud tendentsi, et küberkurjategijad valivad muu taktika. Näiteks kasutatakse varastatud andmeid organisatsiooni töötajate, partnerite ja klientidega ühenduse võtmiseks ning nendelt väljapressimiseks.

Keda enamasti rünnatakse?

Tänapäeval sihitakse krüptoviirusega tõenäolisemalt jõukamate riikide (nt Skandinaavia) suuremaid maksejõulisi organisatsioone. Kõige sagedamini on lunavararünnakuid näha tootmissektoris, millele järgnevad tehnoloogiaettevõtted, jaekaubandus, inseneeria ja ehitus. Viimasel ajal on krüptoviirused spetsiaalselt suunatud tootmises tarneahelate häirimiseks ja mõjutamiseks. Näiteks teenusepakkujatele, kes pakuvad failivahetust. Nii saab andmeid koguda korraga mitmelt organisatsioonilt ja seeläbi ka raha välja pressida.

Kuidas vältida ohvriks langemist?

Esiteks tuleks järgida küberhügieeni. Töötajad ei tohiks kasutada tööarvuteid isiklikel eesmärkidel. Mõnikord, kui laadite alla isegi näiliselt süütuid programme, võib juhtuda, et laadite oma arvutisse koos nendega alla ka pahavara. See saab enda valdusse nii töötaja individuaalsete ligipääsude kui ka ettevõtte autentimiseks vajalikud andmed. Seetõttu peaks tööandja tagama, et igal töökontol oleks mitmeosaline autentimine. Samuti peaksite alati veenduma, et teie endistel töötajatel pole juurdepääsu teie organisatsiooni andmetele. Pidage meeles, et enamik küberrünnakuid juhtub siis, kui keegi ei ole valvel või teeb midagi rumalat, näiteks avab ebaturvalise meili või väidetavalt naljaka video. Inimesed langevad krüptoviiruse ohvriks ka siis, kui nad seda ei taha, kuid tööandjal on vaja sellega arvestada. Seetõttu tuleks organisatsiooni olulised andmed hoolikalt ja tehniliselt korrektselt varundada, et krüptoviirused neile ligi ei pääseks.

Kõige parem oleks kasutada erinevaid jälgimisprogramme, mis võimaldavad varakult kindlaks teha, kas ettevõtte autentimisandmed on „lekkinud“. Näiteks, ega mõni pääsukood ringle kaubana tumeveebis ehk dark web’is. Monitooring annab sellest märku ja saate ennetavalt reageerida, muutes võimalike rünnakute vältimiseks autentimiskoode või isegi autentimismeetodeid.

Kuidas rünnaku avastamisel käituda?

Kui mõistate, et teie ettevõtte süsteemi on rünnatud, tuleb kohe tegutseda. Mida kauem ootate ja lubate klientidel ning partneritel oma süsteeme edasi kasutada, seda kauem jätkub andmevargus ja nakatumine.

Rünnakust ei tohiks vaikida, sellest peab teavitama õiguskaitseorganeid. Tuleb tõdeda, et väljapressimisele järeleandmine ja lunaraha maksmine ei ole mõistlik – lunaraha ei garanteeri, et vastu antakse dekrüpteerimiskood, mis taastab täielikult kõik andmed ning teil puudub igasugune kontroll selle üle, mil moel varastatud andmeid edasi kasutatakse. Enamasti nõutakse lunaraha krüptovaluutades, kuna need tehingud tagavad jälgimatuse. Kurjategijad suhtlevad ohvritega kõige sagedamini, integreerides nakatunud süsteemi sõnumi, mis teavitab neid edasisest suhtlusest. Oluline on hoida külma närvi ja vältida väljapressimist ning usaldada kuritegeliku grupeeringuga suhtlemine küberturvalisuse spetsialistidele.

Kahjuks pole siiani täpselt teada, kui paljud organisatsioonid on sellisel moel kannatada saanud. Paljud ettevõtted otsustavad lunaraha maksta ja jätta avaldamata, et on sattunud küberrünnaku ohvriks, kuid umbkaudsete hinnangute kohaselt ulatub ohvrite arv mitmekümne tuhandeni. Tuleks meelde tuletada, et kurjategijatele maksmine ei garanteeri midagi – lõpuks jääte ilma nii andmetest kui ka rahast.

Kui tunnete selle teema vastu huvi ja soovite rohkem teada saada, kuidas end erinevate küberohtude eest kaitsta, liituge 2.–3. oktoobrini toimuva veebikonverentsiga cyberchess.lv!