VIDEO, BLOGI ja FOTOD | Valitsus avas värskelt valminud riigieelarvet. Michal: 2027. aastani kehtib maksurahu

Riigi järgmise nelja aasta rahalistest plaanidest andsid pressikonverentsil ülevaate peaminister Kristen Michal (Reformierakond), siseminister Lauri Läänemets (SDE), haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (E200) ning rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on praeguse valitsuse maksu- ja eelarvepoliitika eelmiste eelarvete vigade parandus. „Meie poleks tahtnud jännata selle eelarve seisuga, aga seda tuli teha,“ sõnas ta, lisades, et langetada tuli palju ebameeldivaid otsuseid.

Ligi sõnul on aga riigieelarve defitsiit väiksem kui prognoositi. Defitsiit on nüüd veidi alla 3%.

Kristen Michal sõnas, et järgmise aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot, kulude maht aga 19,1 miljardit eurot, mis tähendab, et kulud ületavad taaskord tulusid. „Nõnda jätkamine pole jätkusuutlik, mistõttu tuleb ka järgmistel aastatel teha ligi miljardi jagu kärpeid. 1,4 miljardit nelja aasta peale,“ sõnas Michal.

Järgmistel aastatel ei puuduta kärped politseinikke, päästet, kaitseväge ja õpetajaid. 2027. aastani on ka Michali sõnul maksurahu. „Uusi makse peale laia julgeolekumaksu tulemas pole,“ lausus ta.

Läänemetsa sõnul leppis praegune valitsus kokku ka võimaluses, et 2026. aastal avalikus sektoris palgatõusud tuleksid. „Kui kärbime palju, muutub riik ka aeglasemaks. Avaliku sektori suurus on Euroopa tasemel mõõdukas. Need (palga - toim) kokkulepped on olulised, et me lihtsalt joonlauaga ei kärbiks,“ sõnas Läänemets.

Kristina Kallas tõi välja, et valdkondadest, mis on riigieelarvest sõltuvad, lõputult kärpida ei saa. „Lõputult ei saa kärpida näiteks haridusest, kultuuris ja sotsiaalvaldkonnast julgeoleku tarbeks,“ sõnas ta.

Julgeolekumaksu puhul otsustati eelmisel nädalal, et ettevõtetele kehtestatakse kasumimaks, nagu pandi kirja koalitsioonilepingusse. Seega hakkab julgeolekumaks koosnema kolmest komponendist: 1. juulist 2025 tõuseb käibemaks kahe protsendipunkti võrra, 2026. aastast hakkab kehtima 2% julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ja sama suur maks ettevõtete kasumile. Ettevõtete maksuarvestuse aluseks on möödunud majandusaasta kasum ja maksu tasutakse kord kvartalis.

Samuti otsustati mineval nädalal, et kaitsekulusid suurendatakse 2031. aastani 1,6 miljardi euroga. Kokku kulutatakse kaitse peale 2028. aastani 6,35 miljardit eurot. Riigieelarve fookuses on kasvavate kaitsekulude katmine, mh pika laskeulatusega relvasüsteemide moona soetamine. Laia riigikaitse lisainvesteeringud ulatuvad umbes 220 miljoni euroni. Taristusse investeeritakse ligi 500 miljonit eurot.

Kärbete puhul tehti ligi miljardit eurot puudutavaid otsuseid. Selle summa sees on nii ministeeriumite valitsemisalade protsendikärped kui ka eelarverevisjoni kokkuhoid. Kõik ministeeriumid ja nende valitsemisalad hoiavad järgmisel kolmel aastal kokku 10% kulusid. 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Kulusid tuleb peale ametiasutuste vähendada ka sihtasutustes ja riigiettevõtetes. Valitsuse eesmärk on vähendada 2025. aasta eelarve puudujääki prognoositult 4,4%-lt 3%-le SKP-st.

Valitsus saadab järgmise aasta riigieelarve eelnõu edasi riigikogule.

Hea lugeja, kui blogi ei avane, värskenda lehte!