RIIGIEELARVE 2025 | Täismahus: loe, milline on riigi rahaline seis ning mida täpsemalt kärpima hakatakse
(290)
Rahandusministeerium avaldas täna järgmise aasta riigieelarve.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eelarve seletuskirja sissejuhatuses, et 2025. aasta tõotab tulla alates Ukraina sõja algust esimene püsiva majanduskasvu aasta.
„2025. aastal jõuame vaid napilt Eesti seaduse ja Euroopa Liidu lepinguga lubatud eelarvepuudujäägi piirile. Meie varem eeskujulik riigirahandus on olukorras, kus kriisidele reageerimine ei saa olla tõhus, ega täpne. Riigirahanduse korrastamine jõuab esialgu poolele teele, sest lähiaastate kaitsekulud saavad olema võrreldes 2022. aasta kulutustega 2.16% SKPst märkimisväärselt üle 3%, olles igal aastal aastal vähemalt 3,3% ja ulatudes 2026 lausa 3,7% lähedale,“ nentis ta.
Riigieelarve põhinäitajad:
2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht 18,2 miljardit eurot
Riigieelarve nominaalne puudujääk püsib järgmisel aastal nõutava 3% SKPst juures. Struktuurse eelarvepuudujääk järgmisel kolmel aastal suureneb, mis tuleneb riigikaitse ja laiema julgeolekuga seotud kulude kasvust. 2028. aasta lõpuks väheneb puudujääk taas 1,4%-le SKPst.
2025. aasta maksukoormus kujuneb 35,8% SKPst.
Riigi võlakoormus ulatub 2025. aastal 24,3% SKPst.
Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad riigi tulud 869 miljoni euro võrra. Kõige suurem osa tulude kasvust tuleneb füüsilise isiku tulumaksu suuremast laekumisest, mille maksumäär tõuseb tuleval aastal 22 protsendilt 24 protsendini. Muudatuse toel plaanib riik eraisikutelt tulumaksu koguda 2025. aastal 2,778 miljardi euro jagu, mida on 290 miljonit enam kui tänavu.
Automaksust ootab riik järgmisel aastal 236 miljonit eurot, millest 99 miljonit moodustab mootorsõidukimaks ning 137 miljonit eurot registreerimistasu, mis riigieelarves kajastub majandustegevusest saadava tulu, mitte maksutuluna.
2025. aasta teisel poolaastal 24%-ni kerkiva käibemaksu laekumisest oodatakse riigieelarvesse 4,235 miljardit eurot, mida on 169 miljonit enam kui sel aastal. Sotsiaalmaksu laekumine peaks tuleval aastal kasvama 144 miljoni võrra.
Ehkki 2025. aastal tõstetakse alkoholi aktsiisimäära 5% võrra koguni kaks korda (1. jaanuaril ja 1. juulil), ei näe riik, et alkoholiaktsiisi laekumine järgmisel aastal eelarvesse lisatulusid tooks. Tuleva aasta riigieelarves on kirjutatud alkoholiaktsiisi reale täpselt sama summa nagu tänavu. Rahandusministeerium põhjendab seda seletuskirjas varude realiseerimisega.
Riigi kulud kasvavad tänavuse aasta eelarvega võrreldes 618 miljoni euro võrra. Seega on kulude kasv aeglasem kui tulude kasv. Ka on kulude kasv oluliselt tagasihoidlikum kui möödunud aastal, mil need paisusid ligi 1,5 miljardi võrra. 2024. aasta riigieelarvega võrreldes suurenevad enim sotsiaaltoetused (298,53 mln eurot), edasiantavad maksud (239,16 mln eurot) ning muud tegevuskulud (103,71 mln eurot).
Sotsiaaltoetuste tõusust moodustab kõige suurema osa riiklikule pensionikindlustusele kuluv summa, mis kasvab järgmisel aastal 210 miljoni euro võrra 3,125 miljardi euroni. Sotsiaaltoetuste kulutabeli järgmisel astmel paiknevad peretoetused, millele riik plaanib 2025. aastal kulutada 423,9 miljonit eurot ehk 14,8 miljoni eurot rohkem kui tänavu. Küll aga väheneb järgmisel aastal vanemahüvitisteks mõeldud summa. Kui tänavu plaanib riik värsketele lapsevanematele eraldada 394,4 miljonit, siis järgmisel aastal vaid 363,6 miljonit.
2025.a riigieelarve eelnõu seletuskiri
2025.a riigieelarve seaduse lisa
Detailsem kulude jaotus asutuste, majandusliku sisu ja liikide lõikes.
