Kultuuriministeerium hoiab järgmisel aastal kokku 13,4 miljonit eurot

Valitsuse heakskiidu saanud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi hoitakse kultuuriministeeriumi valitsemisalas järgmisel aastal kokku 13,4 miljonit eurot. 2026. aastal suureneb kokkuhoid 21 miljoni euroni, jõudes 2027. aastaks 26,3 miljoni euroni.

„Viimase kahe kärpe-eelarvega oleme leidnud vajalikud kokkuhoiukohad ministeeriumi seest. Seda konkreetse eesmärgiga, et ükski kultuuripoliitiliselt tähtis asutus ei saaks kannatada ega peaks uksi sulgema. Sel korral puudutab kokkuhoid paratamatult ka kultuurivaldkonda. Peame olema solidaarsed ülejäänud riigiga, keerulisel ajal on õige hetk vaadata oma tegevused üle ning seada prioriteete,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.

Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe on 4% aastani 2028, 2025. aastal kokku 5,3 miljonit eurot.

„Soovisin hoida kultuurivaldkonna sihtasutusi, kellel on võtmeroll riikliku kultuuripoliitika elluviimisel ja sihtide saavutamisel. Töötame koos oma asutustega eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Need asutused on loodud selleks, et hoida kultuurivaldkonna vundamenti, ilma milleta ei toimiks eesti kultuuri põhiosad ega säiliks meie rahvuskultuur,“ ütles minister.

Selleks, et täita etteantud kärpeülesanne, kärbib ministeerium enda tegevuskulusid, remondifondi, edasiantavaid toetusi ja taotlusvoore. Kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite tegevustoetuste ning läbiviidavate avatud taotlusvoorude kärbe järgmisel aastal on valdavalt 5%, 2026. aastal 8%, ja 2027. aastal 10%, mida hoitakse 10% tasemel ka edasistel aastatel.

Rohkem kui 5% kärbiti selliseid toetusi ja tegevusi, mis ei halva nende asutuste tegevust, kellel on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel või mille mõju loovisikutele on väiksem. Kokkuhoiuülesanne sunnib oluliselt vähendama eelkõige remontideks ja kinnisvara parendusteks mõeldud vahendeid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendusprojektide toetamist.

„Era- ja kolmanda sektori partnerite tegevustoetusi ja neid puudutavaid taotlusvoore kärpides otsisime kohti, kus kasv on viimastel aastatel olnud suurem ning mõju valdkonnale seeläbi väiksem. Siin pidi raskeid otsuseid tegema,“ ütles kultuuriminister.

Järgmisel aastal kultuuritöötaja alampalk ei tõuse

2025. aasta riigieelarvega pole võimalik tõsta kõrgharidusega kultuuritöötaja riikliku palga alammäära. See tõusis viimati eelmisel aastal. „Järgmisel aastal peetavatel läbirääkimistel on palgatõus päevakorral, vahendid selleks on olemas. Luban, et seisan järgmisel aastal kultuuritöötajate, laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhtide ja treenerite palgatõusu eest,“ lisas Purga.

Veel muudetakse kultuurkapitali rahastamispõhimõtteid selliselt, et eraldatavatest vahenditest 2/3 läheks sisule ning 1/3 jääks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamiseks.

„Kultuurisektoris on aastaid kostnud hääli, et kultuurkapitali kaudu läheb liiga palju vahendeid uute majade ehitamisse. Minu ettepanek on praegune hasartmängumaksust laekuv 60,6% kultuuriehitistele vähendada 52 %-le, millega suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna sisuliste tegevuste toetamise maht. Kõik riigikogus kokku lepitud objektid valmivad. Kultuurkapital on ennast ajas väga hästi tõestanud ning kultuurisektorit tunnetav instrument, mis tagab, et läbi selle liikuvad vahendid jõuavad valdkonda parimal moel,“ selgitas Purga.

Muudatuse jõustumisel suunatakse 2026. aastal kultuurkapitali sisutegevusteks juurde ligikaudu 2,7 miljonit eurot, mis arvestades sellel aasta laekunud vahendeid oleks ligi 10% suurune rahastuse tõus loomingule.

Järgnevatel aastatel eraldab valitsus rahvusraamatukogu ehituse lõpetamiseks ja sisustamiseks 17,7 miljonit eurot ning Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 miljonit eurot.

Eelmise aasta kultuurieelarve tõi lisaraha olulise majandusliku mõjuga meetmetesse ning loojate toetamiseks: 3 miljonit eurot rahvusvahelistele spordi suursündmustele, miljon eurot filmikultuuri toetamise meetmesse Eesti Filmi Instituudi juures, 2 miljonit eurot Film Estonia tagasimakseprogrammi, täiendava miljon eurot laenutushüvitiseks ning sama palju venekeelse erameedia toetamiseks. Neid eelmise aasta lisavahendeid kärped ei puuduta.

Kärbetest jääb puutumata kirjandusvaldkond. „Järgmisel aastal tähistame Eesti Raamatu Aastaga 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest kirjapandud tekstist. Kirjandusel on kultuuris keskne roll, ent on alarahastatud valdkond, mille kärpimisel oleks mõju riigieelarvele minimaalne, kuid teistele kultuurivaldkondadele suur,“ lisas Purga.

Samuti jääb järgmisel aastal kärbetest puutumata toetus Team Estoniale, et Eesti tippsportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Kultuurieelarvesse on arvestatud ka 3,5 miljonit eurot 2025. aasta suvel toimuva laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ läbiviimiseks.