Parempoolsed: riigikaitsekulude kasv moodustab tühise osa eelarvetõusust

Tuleva aasta riigieelarve kulupool kasvavas 617 miljoni võrra, samas kui riigikaitsesse panustatakse kõigest 145 miljoni võrra rohkem, kui tänavuses eelarves, märkis Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

„Valitsus on ametisse astumisest alates selgitanud kõiki Eesti riigirahanduslikke hädasid kaitsevajadustega, sedasama hala kuulsime Kristen Michali, Lauri Läänemetsa ja Kristina Kallase suust ka eile eelarvet tutvustaval pressikonverentsil. Numbreid vaadates on aga ilmne, et maksutõusude toel ei parandata mitte julgeolekut, vaid jätkatakse keskvõimu ülekulutamist,“ tõdes Kaarelson.

Ta rõhutas, et riigikaitse on Eesti kestmise vaatest ülioluline valdkond, mille egiidi all valetamisel on ühiskonnale hukatuslikud tagajärjed. „Nn Kolme sotsi koalitsioon on inimeste elujärje halvendamises teinud süüdlaseks julgeolekuvajadused. See on õilis eesmärk, mille nimel on kodanikud valmis pingutama. Nüüd selgub, et riigikaitsesse läheb lisaks kogutavatest maksudest vaid tühine osa, selle tulemuseks saab olema pettumus ja võõrandumine,“ hoiatas Kaarelson.

„Eelarvet koostades on valitsus kodanikke petnud, eelarves ei kajastu see see ühine eesmärk, millest enne uhkeid kõnesid peeti. Ajutisena esitletud maksutõusud ei jää ajutisteks, nendega kogutav raha ei paranda Eesti kaitsevõimekust, kusagilt ei ole näha ka lubatud „jõhkraid kärpeid“, jooksvaid kulusid kaetakse endiselt laenurahaga,“ tõdes Kaarelson.

Ta tõi välja, et Eesti riigivõlg paisub maksude tõstmisest hoolimata kiires tempos – tuleval aastal 930 miljoni euro võrra. Paradoksaalselt õigustati enne riigikaitse kulude kilbile tõstmist plaanitavaid maksutõuse just vajadusega riigivõlga vähendada. „Kui sedagi summat võrrelda riigikaitsesse lisanduva 145 miljoniga, on näha, kus valitsuse tegelikud prioriteedid peituvad,“ nentis Kaarelson. Tuleval aastal tõusevad kõik indekseeritud väljaminekud, näiteks riigipalgaliste töötajate tasud ja sotsiaalkulud. Pensionite automaatse tõusu tõttu kerkivad riigieelarve kulud 211 miljoni euro võrra.

Omaette tähelepanu väärib tema sõnul valitsuse püüd riigieelarve mõistmist senisest veelgi raskemaks teha. 2024. aasta eelarvet tutvustas 537 lehekülje paksune seletuskiri, tuleva aasta eelarvet kiideti juba 671 leheküljel.