Telefon nutikotti luku taha. Riina Sikkut tahab, et koolides kehtestataks karmimad reeglid

„Terviseministrina tegin ettepaneku sätestada selgelt, et järgmisest õppeaastast põhikoolilapsed õppetööväliselt nutiseadet koolis ei kasuta,“ märkis terviseminister Riina Sikkut.

Hariduseksperdid ja lapsevanemad tegid avaliku pöördumise, kus rääkisid, et riik peaks töötama hiljemalt järgmiseks õppeaastaks välja selged reeglid koolis nutiseadmete kasutamiseks, sest kaalul on laste vaimne ja füüsiline tervis, areng, heaolu, õppeedukus ja turvalisus.

Sikkut ütles täna, et haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium uuendavad koostöös määrust, mis seab nõuded ka kooli elu- ja õppekeskkonnale. „Kaasaegsed digitaalsed õppematerjalid aitavad teha koolikotti kergemaks, vähendada kodutööde parandamist ja võimaldavad iga õpilase tasemele või huvile vastavate ülesannete lahendamist. Ja muidugi tuleb õppida ka digioskusi, aga digi ei asenda kõike muud,“ lausus ta. „Seda arvestades on lähikuudel kooskõlastusringile ehk avalikuks arutamiseks minevas määruses välja toodud, et õppetegevusi digikeskkonnas võiks kavandada nii, et just nooremad õpilased ei kasuta koolipäeva jooksul õppetöös digiseadmeid üle kahe tunni.“

Sikkut rääkis, et tegelikult ideaalne variant oleks see, et koolid ise lepiks kokku reeglid ja lapsed järgiks neid. Aga alati ei pruugi see töötada. Sikkuti meelest on hea alternatiivne lahendus nutikott.

ERR kajastas, kuidas näide otse elust on olemas. Tõrvandi kool võttis sellest õppeaastast kasutusele just säärased nutikotid, kuhu õpilased koolipäevaks oma telefonid vabatahtlikult panevad. Kott on väike ja mahub seljakotti, nii et telefon on terve päev õpilase valduses. Kotikesed sulguvad magnetlukuga. Koolist lahkudes saavad õpilased kooli peaukse juures asuva magnetnupuga koti lahti teha ja telefoni välja võtta.

„Mõnes koolis piisab elluviimiseks kokkuleppest, teises on igale lapsele tark telefonikott, kolmandas mõni teine lahendus. Juhendit ja praktikate jagamist on kahtlemata vaja,“ sõnas Sikkut. „Aga eelkõige peame me, olgu lapsevanemana, õpetajana, koolijuhina, ministri või kodanikuna, mõistma, millised on nutiseadmete liigse kasutamise riskid ning andma ka eeskuju. Kuigi teadlikkuse tõstmine on avalikku arutelu jälgides kärpekoht, siis riske teadmata ei muutu ka käitumine.“

Eespool mainitud pöördumises oli öeldud, kuidas peetakse oluliseks, et riik toetaks ja nõustaks koole meetmete rakendamisel ning panustaks rohkem digihügieeni ja digipädevuste õpetamise arendamisse. Lisaks tuleks riigil tegeleda ühiskonna teadlikkuse tõstmisega nutiseadmekasutuse ohtude osas.