„Igal riigil on õigus otsustada oma saatuse üle ja juhid võtavad vastutuse,“ ütles Orbán. Samas lisas ta, et kui sama olukord oleks juhtunud Ungariga, siis ei oleks nad agressorite vastu võitlema hakanud.
„Me ei oleks ilmselt teinud seda, mida president Zelenskõi tegi kaks ja pool aastat tagasi, sest see on vastutustundetu,“ ütles nõunik. „Sest ilmselgelt pani ta oma riigi sõjakaitsesse, kõik need inimesed surid, kogu see territoorium kaotati - jällegi, see on nende õigus, see on nende suveräänne otsus, neil oli õigus seda teha. Aga kui meilt oleks küsitud, siis me ei oleks seda soovitanud.“
Oma jutuga viitas Orbán 1956. aastale, kui Ungaris puhkes revolutsioon totalitaarse kommunistliku režiimi vastu, nõudes demokratiseerimist ja Varssavi paktist lahkumist. Vähem kui kolme nädalaga tungisid Nõukogude väed riiki. Võitluses hukkus 2700 inimest ja 20 000 sai haavata. Pärast kaotust põgenes riigist 176 000 inimest.
Nõuniku sõnavõtt tekitas opositsioonipoliitikutes pahameelt ja nad kutsusid teda tagasi astuma. „Nende sõnadega on Balázs Orbán alandanud tuhandete Ungari vabadusvõitlejate mälestust, kellest sajad - erinevalt Balázs Orbánist - olid valmis ohverdama oma elu oma riigi vabaduse ja iseseisvuse eest,“ ütles Euroopa Parlamendi liige Péter Magyar.
Pärast vastulööki kaitses Balázs Orbán oma avaldust, öeldes, et „Ungari seisukoht on selge: me ei näe mingit mõtet Ukraina-Vene sõjas“, milles sajad tuhanded inimesed on „asjata“ hukkunud.
