Omavalitsuste arvates on haridusleppes kohalikke omavalitsusi piiravaid punkte

Osa omavalitsustest ei nõustu haridusleppe punktidega, mis vähendavad linnade ja valdade ning koolide autonoomsust ning toovad kaasa uusi finantsilisi kohustusi.

Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) kogutud tagasisidele tuginedes on osa kohalike omavalitsuste arvates leppes palju punkte, mis piiravad kohalike omavalitsuste ja koolide autonoomiat. Lepe paneb nende arvates koolipidajatele kohustuse suurendada õpetajate tööjõukulude rahastust, kuigi riigi eelarvestrateegias õpetajate tööjõukuludeks vajalik rahastus mitte ei kasva, vaid kahaneb. Seda kinnitab ELVL-i hinnangul fakt, et riigi eelarvestrateegias on aastateks 2025–2027 ette nähtud üldhariduskoolide pidamise toetamiseks 494,8 miljonit eurot ja aastaks 2028 väheneb see 490,2 miljoni euroni.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja sõnab, et omavalitsustele ei saa dikteerida haridusleppega, et 60 protsenti hariduskuludest peab minema üldhariduskooli õpetaja palgakuluks. „Kui valitsus soovib panna omavalitsustele lisakohustusi ning suurendada täiendavate regulatsioonidega omavalitsuse kulusid, siis tuleb need ka riigieelarvest kinni maksta. Kuigi lepe rõhutab koostööd, leiame, et sellega vähendatakse omavalitsuste autonoomsust ja seatakse ohtu kohalike omavalitsuste finantsstabiilsus,“ sõnas Umboja. Ta lisas, et hariduskulud moodustavad suure osa omavalitsuste eelarvest ja ilma rahalise garantiita seisavad omavalitsused silmitsi tõsiste probleemidega, mis võivad negatiivselt mõjutada kogu haridussüsteemi.

Eesti linnade ja valdade liidu asedirektori Jan Trei arvates nähtub haridusleppe projektist, et leppe rakendamisel pannakse lisakohustusi peamiselt kohalikele omavalitsustele ja erakoolipidajatele, kuid riik ehk keskvalitsus endale rahalisi kohustusi ei võta. „Haridusleppe arutelu ei saa olla asi iseeneses. Arvestama peab nii kohalike omavalitsuste eelarvevõimekust kui ka riigi kärpeplaane,“ sõnas Trei.

ELVL-i asedirektor märkis, et 2025. aasta riigieelarves ei ole ette näha omavalitsuste tulubaasi kasvu ja ka riigi omavalitsustele antavaid toetusi ei suurendata. „Näiteks on valitsusel plaan vähendada noorte huvihariduse toetust ja mitte ainult 10 protsenti, vaid märkimisväärselt enam. Kärbetes on sees ka maakonna ja suuremate linnade tasandil koolijuhtide ning alus- ja üldhariduskooliõpetajate täienduskoolituse ja õpilasürituste ning olümpiaadide raha kogumahus ca 1,6 miljonit euro,“ sõnas Trei. Ta lisas, et edaspidi tuleb omavalitsustel kõik need kulud katta oma niigi kahanevast tulubaasist ja haridusleppega uusi rahalisi kohustusi võtta ei ole realistlik.

Täna toimuvad Tartus järjekordsed haridusleppe läbirääkimised. Pärast kohtumist annavad osalised haridus- ja teadusministeeriumi Tartu majas kell 15 pressikonverentsi, mida saab jälgida Facebookis.