Reedel Beirutis toimunud õhurünnakute käigus sai teiste seas surma ka Iraani revolutsioonilise kaardiväe kindral Abbas Nilforushan, kelle tööks oli Liibanonis ja Süüria tegutsevate rühmituste kureerimine.
„Kõik peavad aru saama, et olukord on äärmiselt plahvatusohtlik ja kõik on võimalik, isegi sõda,“ vahendab ministri sõnu uudisteagentuur Fars. Arawchi kinnitusel ei jää kindral Nilforushani tapmine vastuseta.
Tapetud kindral oli alates 2022. aastast USA sanktsioonide all, kuna ta vastutas Iraanis isiklikult naiste õiguste kaitseks korraldatud meeleavalduste verise mahasurumise eest.
USA leht New York Times vahendas laupäeval allikaid, kelle sõnul suhtutakse Teheranis Iisraeli karistamise võimalusse vaoshoitult. Riigijuht ajatolla Ali Khamenei kutsus pärast Hezbollahi juhi Hassan Nasrallahi ja Iraani kindral tapmist oma kodus kokku riigi julgeolekunõukogu, aga seal jäid otsustajad erimeelsustele, vahendab leht. Presidendivalimistel kaotanud konservatiiv Saeed Jalili nõudis Iisraeli kiiret ründamist, ent värske president Masoud Pezeshkian laitis mõtte maha ja hoiatas Iisraeli seatud lõksu astumise eest.
Oma avalduses andis Iraani liider mõista, et Hezbollah tegeleb oma juhi eest kättemaksmisega ise. „Kõik [Iisraeli-vastased] jõud seisavad Hezbollahi kõrval,“ ütles Khamenei. „Regiooni saatuse määrab Hezbollah, kes seisab vastupanujõudude eesotsas.“ Riigis kuulutati laupäeval välja viiepäevane leinaperiood.
Lähis-Ida Instituudi ekspert Alex Vatanka kommenteeris ajakirjale Newsweek, et režiimis valitseb Iisraeli eduka tegevuse tõttu peataolek. „Moslemite solidaarsus Iisraeli-vastases võitluses ei ole praktikas väärt mitte midagi,“ arvas Vatanka.
Rahvusvahelise Kriisigrupi ekspert Ali Vaez kirjutas sotsiaalmeedias, et eelmisel aastal alanud tagasilöökide seas oli reedel toimunu Iraani jaoks seni rängim. „See, mida peeti regioonis Iraani tugevuseks, rõhutab nüüd nende haavatavust,“ leidis Vaez, kelle sõnul on ühest küljest näidanud oma tugevust Iisraeli luure ja armee ning teisalt on Iisraeli poliitiline juhtkond tõendanud valmisolekut olukorda eskaleerida. „Esimese vastu ei ole Iraanil ja tema liitlastel rohtu ning [eskalatsioonile] ei ole Teheran valmis samal määral vastama,“ arvas Vaez.
