Keila võimuliit lagunes kohaliku korvpallitüli tõttu

Esmaspäeval lagunes Keilas koalitsioon, kuna valimisliit Sõbralik Keila ei olnud muu hulgas rahul valitsuspartneri Reformierakonna otsustega, mis puudutavad linna korvpallimeeskondi.

Keila linnavolikogu aseesimees Jaan Murdla (valimisliit Sõbralik Keila) sõnas Delfile, et üks peamine põhjus, miks koalitsioonist lahkuda otsustati, on vaidlus korvpalli üle. Teadupärast tegutseb Keilas kaks korvpalliklubi - Keila Korvpallikool ja Keila Basket -, ning linn on otsustanud toetada just viimast. See ei meeldi aga opositsioonile ega Reformierakonna koalitsioonipartnerile Sõbralikule Keilale. Seega otsustas valimisliit ühineda Keila abilinnapea Maret Lepiksaare umbusaldamisega.

„Meie valimisliit ei toeta üksikisikut (Keila Korvapallikooli juhti Tarmo Heina - E. V.), vaid Keila Korvpallikooli kui noorte huvitegevuse olulist institutsiooni, mis annab paljudele noortele võimaluse tegeleda spordiga neile sobival tasemel ning mille järjepideva arengu tippväljund on kõrgliigas mängiv meeskond,“ sõnas Murdla.

„Meie tähelepanekud on seotud linnavalitsuse otsustega, mis ei järgi meie hinnangul võrdse kohtlemise printsiipi,“ lisas Murdla.

Murdla täpsustas, et valimisliit lahkus koalitsioonist. Täna hääletati ka umbusaldusavalduse üle, kuid see ei läinud läbi, kuna selle poolt peaks hääletama volikogu koosseisu enamus. Keila linnavolikogus on 21 kohta, tänasel istungil osales 11 volikogu liiget, kellest 9 hääletas umbusaldamise poolt. Murdla hinnangul jätkab Reformierakond ilmselt üksi, kuna neil on volikogus ühehääleline enamus.

Keila revisjonikomisjoni esimees Merike Käver (Isamaa) kirjutas ühismeedias, et ka nemad ühes Sõbraliku Keila valimisliiduga umbusaldasid Keila linna abilinnapead Maret Lepiksaart seoses korvpallitüliga.

Käveri sõnul eelistab Keila linn ühte spordiklubi teisele ning on sellega põhjustanud linnale mainekahju. „Abilinnapea on põhjendanud toetuse piiramist teisele korvpalli esindusmeeskonnale rahaliste piirangutega - see on aga vastuolus linna enda määrustega ning haldusmenetluse põhimõtetega, mis näitab linna juhtimise subjektiivsust ja võimalikke prioriteedihäireid,“ tõi Käver umbusalduses välja.

„Keila linn on toetanud Keila Basketi esindusvõistkonda, kes linna esindusvõistkondade toetuse korra kohaselt ei vasta kõigile toetuse saamise tingimustele, põhjendades seda „põhjendatud juhtudel eranditega“, mis on subjektiivne. Samas on toetusest keeldutud Keila Korvpallikoolile, kes vastab esindusvõistkonna toetuse saamise kõigile tingimustele,“ ütles Käver.

Lisaks rahalisele toetusele on probleemiks ka tasuta saaliajad. „Keila Korvpallikool peab tasuma oma esindusmeeskonna kodumängude saalikasutuse eest, samal ajal kui Keila Basketil sellist kohustust ei ole,“ ütles Käver. „Ka saaliaegade jagamine on olnud ebakorrektne: näiteks osales Keila Basket saaliaegade jagamise koosolekul ilma, et linn oleks klubile eraldanud baasitoetuse U19 vanusegrupi jaoks. See on vastuolus Keila noorte huvitegevuse toetamise korraga, mis nõuab esmalt toetuse taotlemist ja kinnitamist. Keila Basketi taotlus esitati 6. augustil, kuid saaliaegade koosolek toimus 5. augustil.“

Lisaks märgitakse umbusalduses, et abilinnapea on valeväiteid esitades eksinud eetikakoodeksi vastu.

„Sellele kõigele tuginedes leiame, et Maret Lepiksaare tegevus ei vasta avaliku teenistuse seaduse põhimõtetele, mis nõuavad ametnikult ausat, hoolikat ja erapooletut tegutsemist ning väärikat käitumist nii teenistuses kui ka väljaspool. Kirjeldatud valdkonna juhtimine on vastuolus ametikoha nõuete ja eetikakoodeksiga ning seetõttu ei sobi Maret Lepiksaar jätkama Keila abilinnapeana.“

Sõbralik Keila teatas esmaspäeva hommikul pressiteate vahendusel, et on veendunud, et Keila kogukond väärib oma linna juhtimises rohkem läbipaistvust, koostööd ja lugupidavat suhtumist. Linna juhtimine peaks lähtuma kogukonna huvidest ja edendama ühtsustunnet, kus eri osapooled saavad kaasa rääkida ning probleemide lahendamine toimub konstruktiivses koostöös. Praegune olukord, kus olulisi otsuseid tehakse kiirustades ja osapoolte arvamusi eirates, ei teeni Keila elanike huve ega soodusta linna terviklikku arengut, leidis valimisliit.

Valimisliit on seisukohal, et Reformierakonna viimase aasta tegevused ja otsused, muuhulgas seoses kohaliku spordielu korraldamisega, ei toeta õiglaselt ja tasakaalukalt kohalikke huve, on suunatud isiklike eelistuste, mitte kogukonna vajaduste rahuldamisele. See on kahjustanud linna mainet.

Keila linnavolikogu aseesimees, Valimisliit Sõbralik Keila esindaja Jaan Murdla sõnas, et valimisliidu inimesed on pühendanud palju aega ja energiat linna asjade korraldamisele ja õigluse tagamisele. „Oleme korduvalt kutsunud koalitsioonipartnerit üles lahenduste leidmisele, et taastada töörahu linnas ja koalitsiooni ning linnavalitsuse usaldusväärsus. Paraku ei ole meie ettepanekutega arvestatud.“

24. septembril toimunud volikogu istungil esitasid opositsioonierakonnad umbusaldusavalduse abilinnapeale, mis põhines probleemidel, millele ka Sõbralik Keila on korduvalt tähelepanu juhtinud. „Pärast abilinnapeale umbusaldusavalduse sisseandmist opositsiooni poolt, lootsime sellele järgnevale koalitsioonisisesele arutelule. Paraku seda ei järgnenud, vaid kutsuti kiirustades kokku erakorraline istung ebatavalisel ajal, mistõttu otsustasime täna hommikul toimunud erakorralisel istungil umbusaldust toetada.“

Lähtudes eelnevast, on Valimisliit Sõbralik Keila seisukohal, et koalitsioonis jätkamine ei ole enam võimalik, kuna olulised erimeelsused on takistanud konstruktiivset koostööd ja õiglaseid otsuseid Keila linna ning selle elanike huvides.

Sõbralik Keila on kõige kauem järjepidevalt tegutsenud valimisliit Keilas. See loodi 2009. aastal aktiivsete lastevanemate ja õpetajate poolt vastuseisuks Keila kooli muutmisele erakooliks.