KUULA | Kui Trump kaotab, siis ta ilmselt enam kandideerima ei hakka. Tõsi, sama arvati ka nelja aasta eest

USA presidendivalimiste kampaania praegusteks märksõnadeks on asepresidendiks pürgijate debatt, võtmeosariikides möllanud orkaan ja Donald Trumpi ning jaanuarirahutusi puudutava süüdistuse kohta avaldatud uued detailid.

Delfi stuudios käis USA poliitikast rääkimas Lennart Meri konverentsi direktor ja rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Helga Kalm. Alustuseks tehti juttu Tim Walzi ja J. D. Vance´i teledebatist, mis kulges nii viisakas toonis, et hakkab juba meenutama eelmise sajandi USA peavoolupoliitikat. Tulemusega võivad rahule jääda mõlemad.

Samuti tuli jutuks kampaania välispoliitiline külg ja tagaplaanile vajunud Ukraina teema, mida asepresidentide debatil isegi ei mainitud. Eelmisel nädalal ründas Trump ukrainlasi kolmes järjestikuses kampaaniakõnes, kuni kohtumine ja ühine pressikonverents Volodõmõr Zelenskõiga aitas suhteid siluda. Kalm ei arva siiski, et Zelenskõi USA-tuuri tagajärgi ja suhteid Trumpiga peaks pidama liiga katastroofiliseks. „Katastroof oleks olnud, kui nad ei oleks omavahel kokku saanud,“ leidis Kalm. Ta nentis samas, et USA tähelepanu Euroopale ei saa enam enesestmõistetavalt võtta ning viimane aeg on harjuda, et suurt liitlast huvitab eelkõige Hiina probleem.

Juttu tuleb ka USA-d tabanud orkaanist Helene, Trumpile esitatud süüdistuse uutest detailidest ning võimalusest, et eelmiste valimistega kaasnenud rahutused korduvad ka nendel valimistel. Kalm oli kindel, et kaotuse korral Trumpi tagasi ei valita ning arvas, et Vance siirdub poliitikakarjääri jätkamise asemel pigem tagasi erasektorisse. Ta möönas, et Trumpi taandumist poliitikast ennustati siiski ka juba 2020. aasta valimiste järel. „Läks paar kuud ja kõik oli samamoodi, polariseerumine jätkus,“ tõdes Kalm. „Arvan, et parim viis USA polariseerumisest üle saada on see, kui vähendada majanduslikku ebavõrdsust.“