Valitsus arutab sisserände piirarvu tõstmist kuni kolmekordseks
(319)
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (Reformierakond) ütles neljapäeval, et valitsuse liikmed arutavad, kas tulevikus võiks tõsta Eesti sisserände piirarvu praeguselt 1300 inimeselt aastas kuni kolmekordseks ehk 3900 inimeseni.
„Kui meil täna on kvalifitseeritud välistööjõu kvoot 0,1% Eesti elanikkonnast ehk 1300 inimest, siis näiteks tulevikus võiks tavaolukorras seda kvooti kahekordistada ehk kuni 2600 inimese juurde,“ rääkis Keldo valitsuse pressikonverentsil. „Kui majanduskasv on suurem kui 2%, siis see üldiselt tähendab, et toimub rohkem eksportimist, on suurem nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järgi ja see kvoot võiks veel 0,1% võrra suureneda ehk kokku oleks see 3900 välistöötajat ehk kuni kolmekordne kasv.“
Keldo sõnul on küsimus selles, kuhu täpselt panna piir erinevatele sektoritele ja milline oleks palgakriteerium.
„Täna on kvoot selline, et see on küll 1300, aga see on eelplaneeritud erinevatele valdkondadele. Ma pigem näen, et ei peaks olema nii palju eelplaneeringut, võib-olla mingis mahus, aga pigem on see, et oleks vajaduspõhine,“ märkis Keldo. „Kindlasti on valitsuses veel arutelul palgakriteerium ja millised on need valdkonnad, mis saavad. Minu nägemus on, et see võiks kindlasti tulla tulenevalt OSKA raportist ehk näeme, millised on need sektorid, kus on päriselt kvalifitseeritud tööjõudu vaja – need on masinatööstus, puidutööstus, tekstiilitööstus ehk tihti töötlevad tööstused, kus on üle 90% ekspordiks ehk väga kõrge lisandväärtusega tegevus.“
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles, et kvooti ei tohiks muuta, aga erandi võiks teha ainult siis, kui sisserände piirarvu tõstmise üle otsustavad koos riik, ettevõtjate esindajad ja ametiühingud.
Haridusministri Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul oleks kolmepoolse kokkuleppe saavutamine aga takistuseks.
„See kvoot ei hakka tööle, kui kvoodi määramine on kolme osapoole taga. Näen siin vaidlust selle üle, sest kvoodi mõte on kiiresti reageerida majanduskasvust tulenevale tööjõuvajadusele konkreetsetes oskussektorites. Kui jääme selle kolmepoolse kokkuleppe juurde kinni, siis arvan, et see kvoot ei pruugi tööle hakata,“ rääkis Kallas.
Ministrite sõnul arutelud veel jätkuvad ning lähiajal tutvustab Keldo plaani ka majanduskabinetis.
Eesti tööandjad toetavad
Eesti tööandjate keskliit toetab ja tunnustab valitsusele esitatud ettepanekut välismaalaste tööturule kaasamise lihtsustamiseks ja kvoodisüsteemi paindlikumaks muutmist.
„Vajalike oskustega töötajate puudus on olnud Eesti ettevõtete üks suuremaid arengupidureid. Tööandjad on oodanud aastaid oma aja ära elanud sisserändekvoodi reeglite muutmist,“ rõhutas Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. „See oleks samm edasi töötajate puuduse kriisi leevendamiseks. Valitsus on nimetanud Eesti konkurentsivõime kasvatamise üheks oma prioriteediks ja vajalike oskustega töötajate tagamine tööturul on konkurentsivõime kasvatamiseks kriitiline tegur.“
Arvestades, et tööturult jääb igal aastal puudu kuni 6000 inimest, eelistavad tööandjad siiski, et riik suurendaks Eesti ettevõtetes töötamiseks sisserände piirarvu täiendavate tingimusteta. See annaks ettevõtjaile investeerimiskindluse, et on ka töötajaid plaanide ellu viimiseks.
Tööandjad eeldavad, et kvoodi suurendamise süsteem saab olema läbipaistev ja automaatne ega oleks iga-aastane kauplemise objekt.
