Euroopas on nõusolekuseadus vastu võetud 20 riigis. 16-s neist on lähtutud jah-mudelist, mis tähendab, et nõusolekut suguühteks pole, kuni seda pole väljendatud. Ning neljas neist ei-mudelist, mille järgi on nõusolek suguühteks seni olemas, kuni üks pool väljendab selgelt, et ta ei ole toimuvaga nõus.

Jah-mudeliga riikide kohtupraktikas langeb tõenduskoorem justkui süüdistatavale, kes peab tõendama, et ohver astus suguühtesse vabatahtlikult. Ei-mudeli puhul langeb tõenduskoorem aga näiliselt ohvrile, kes peab tõendama, et keeldus seksist selgelt ja arusaadavalt, või selgitama, miks ta oma nõusolekut anda ei suutnud.

Eestil seisab nüüd ees otsus, kumba mudelit rakendada. Enne selle valiku tegemist tasub ehk piiluda selliste riikide praktikat, kus nõusolekuseadus on juba mitu aastat toiminud. Delfi arutles sel teemal Rootsi, Taani ja Saksamaa asjatundjatega. Neist kahes esimeses on kasutusele võetud jah-põhine ja viimases ei-põhine mudel.