Eestis on umbes 130 000 ametnikku, kes saavad puhata 35 päeva aastas. Seda on rohkem, kui tavaliselt seaduse järgi ette nähtud 28 päeva. Ühe ideena on sel nädalal arutatud, kas ehk peaks kokkuhoiu mõttes lõpetame ametnike pikemad puhkused. See võiks tuua riigieelarvesse säästu mõnel hinnangul isegi 50 miljonit eurot.

Seekordses „Päevakorra“ episoodis teemat arutlusele võttes juhtus aga midagi tõeliselt haruldast: kõik saate osalised nõustuvad, et ametnike puhkuste vähendamise jutt kas ei vääri seesugust tähelepanu või tuleks üleüldse arutelust maha võtta.

„Käed eemale ametnikest!“ sõnab Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. „See on kõige kaunim näide segasest riigieelarvest, mistõttu on keeruline aru saada, mida kärbitakse ja mida mitte. Seetõttu on jube hea rääkida asjadest, mis justkui paberi peale annavad kokku hoida, aga tegelikult ei anna kokkuhoidu.“

Ta meenutab, et valdavas osas ettevõtetes on juba võimaldatud töötajatele võtta lisapuhkust, näiteks viis päeva talvepuhkust vmt moel. Me kaotame häid spetsialistidest ametnikke, kui erasektori töökohad lisahüvede poolest apetiitsemaks muutuvad.

Kogu arutelu ametnike puhkuste üle on mugav lüke vältimaks keerulisi kärpeotsuseid, nõustub Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant. Nii puhkusepäevade arv kui ka ametnike palk (mis on avalik info), on lihtsad asjad, mida enda olukorraga võrrelda ja mis seetõttu avalikkuses kiirelt palju tähelepanu ning ka viha kogub.

„Sellesse teemasse on lihtne kogu kärbete frustratsioon välja elada ja mitte süveneda asjadesse, kust on võimalik oluliselt rohkem kokku hoida, aga kus valikud on palju keerulisemad,“ lisab Jaagant.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu tunneb ametnikele kaasa: „Nad on justkui näota ja nimeta tegelased, kes saavad alati pihta, kui asjad ei ole riigis hästi, kui on vaja kuskilt kokku hoida.“ Ametniku töö on avalik ja ametnik peabki mõnevõrra erasektori töötajast enam avalikku kriitikat taluma, kuid just selle kriitika pärast ning ka korruptsiooniohu vältimiseks ei tohiks ametnike töötingimusi askeetlikuks nüsida, märgib Lehepuu.

Kahtlemata on riigisektoris töökohti, mida saaks efektiivsemalt korraldada ja ametnikke, kel võimalik tööpäev lihtsama vaevaga mööda saata. See ei peaks aga olema põhiline argument praeguses arutelus.

Päevakorras veel:

  • Sisserände piirarvu tõstmine.

  • Nursipalu elanikele antakse liiga vähe raha?

  • Kas Läänemets pööras majanduspõhimõtted ringi või antakse talle põhimõtte pärast pasunasse?

  • Uut Ida-Viru eriesindajat ei tule. Mis asi see sutsakas siis üldse oli?


Taskuhäälingusaade „Päevakordon iganädalane Delfi Meedia ajakirjanike Greete Lehepuu (Eesti Ekspress), Urmas Jaaganti (Eesti Ekspress) ja Hindrek Riikoja (Maaleht) arvamussaade, milles analüüsitakse mööduva nädala põletavamaid poliitilisi ja ühiskondlikke jututeemasid. Kuula meid ka Delfi Tasku äpist!