But arreteeriti 2008. aastal Tais USA narkootikumide vastase võitluse agentuuri DEA agentide poolt. Talle mõisteti 25 aastat vangistust.

But alustas enda karjääri Venemaal sõjaväetõlgina. Peale Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal alustas ärimees tegevust Aafrikas, kus ta müüs ebaseaduslikult relvi endisele sõjakurjategijast Libeeria presidendile Charles Taylorile.

ÜRO eksperdid on süüdistanud Buti rahvusvaheliste relvaembargode rikkumises Angolas ja Kongi Demokraatlikus Vabariigis.

Väidetavalt on ärimees juba 20 aastat relvaärist eemal olnud. Peale Venemaale naasmist liitus ta President Putini režiimi toetava paremparteiga ning valiti 2023. aastal kohalikku volikokku.

Mitmete allikate kinnitusel kohtusid aga augustis Moskvat külastanud huthide saadikud, kelle väidetav eesmärk oli osta pestitsiide ja sõiduautosid, just Butiga. Osapoolte vahel sõlmiti leping, mis sisaldas 10 miljoni dollari väärtuses automaat AK-74-de müüki terroristlikule rühmitusele.

Washington on liigitanud huthid terroristlikuks rühmituses, keda toetab teokraatlik Iraani diktatuur.

Huthi võitlejate relvastamine Lähis-Idas kujutab endast eskalatsiooni Venemaa jaoks, kes on eelnevalt vältinud enda olulist sidumist Iisraeli-Iraani konfliktiga.

Relvi ostev terroristlik rühmitus on korduvalt rünnanud rahvusvahelisi laevamarsruute ning pannud toime drooni- ja raketirünnakuid Iisraeli vastu.

Huthid on avaldanud Venemaale soovi soetada käsirelvade kõrval ka lennukite ja laevade vastaseid raketisüsteeme, mis parandaks oluliselt nende sõjalist võimekust