„Teisi kuritegusid uurides ei eeldata, et kannatanu pidi ütlema ei.“ Võimuladvikus toetatakse nõusolekuseaduse jah-mudelit

Kuigi justiitsministeeriumis ei olda veel kindlad, kas nõusolekuseaduse eelnõu kujuneb tuleval kevadel ei- või jah-põhiseks, on praeguseks kõlanud riigivalitsejate seast poolehoidu peaasjalikult just viimasele.

Istanbuli konventsioonile allakirjutanuna tuleb Eestil järgida 20 teise Euroopa riigi eeskuju ning võtta peagi vastu nõusolekuseadus, mis tähendaks põhimõttelist muudatust selles, kuidas karistusseadustikus käsitletakse vägistamise paragrahvi.

Nõusolekuseaduse puhul on arutluse all kaks lähenemisviisi: nn jah-mudel ja ei-mudel. Esimene neist kehtib seaduse vastu võtnud 20 Euroopa riigist 16-s ning teine neljas. Seejuures tähendab jah-põhine lähenemine, et suguühteks pole nõusolekut, kuni seda pole väljendatud. Seevastu ei-põhise lähenemise järgi on nõusolek suguühteks olemas seni, kuni üks pool väljendab selgelt, et ta ei ole toimuvaga nõus. Eesti peab nüüd otsustama, kumb valida.