Läänes arutatakse plaani anda osa Ukrainat Putinile ja võtta ülejäänu NATO-sse. Kuid Kreml nõuab kõike endale

Juttu, et sellist korraldust võidaks Kiievis aktsepteerida, võib kuulda peale lääne poliitikute ja diplomaatide suu juba ka Ukraina meediast. Ettepaneku elluviimisel on aga üks suur takistus.

Ukraina väed on Kurski oblasti okupeeritud aladel kindlalt püsinud juba kaks kuud ja Vene tagalas asuvaid rajatisi tabavad endiselt hävitavad droonirünnakud, ent mujalt tuleb järjepidevalt halbu uudiseid. Harkiv, Odessa, Zaporižžja ja teised Ukraina linnad saavad üha uusi raketitabamusi. Ukraina arvestuse järgi kannavad Vene väed küll rekordilisi kaotusi ja ohverdavad üle 1300 sõduri päevas, kuid liiguvad siiski edasi. Eriti märgatav on see Donetski oblastis.

Eelmisel nädalal loovutati lõpuks ametlikult Vuhledari linn, mille tugevaid kindlustusi olid Vene väed seni ebaõnnestunult rünnanud invasiooni algusest peale ja veel eriti intensiivselt alates eelmise aasta sügisest. „Elud on olulisemad kui majad,“ põhjendas Vuhledarist taandumist eelmisel nädalal president Volodõmõr Zelenskõi.