Järgmise aasta eelarve on riigikogule üle antud, seal Tallinna haigla ehitamisega seotud muudatusi enam teha ei saa. Ka järgmise nelja aasta jooksul pole Sikkuti sõnul riigil planeeritud täiendavaid kulusid Tallinna haigla rajamiseks. „See on perspektiiv, millega riik süvendatult tegeleb,“ lisas ta. Tallinna haiglat saab seega päriselt ehitama hakata alates 2028. aastast ehk peale praeguse eelarvestrateegia viimast aastat.

Kust tuleb ehituseks aga raha? „Kahtlemata tuleb kokku leppida, mil viisil kahe osapoole vahel selle investeeringu tegemine kulude mõttes ära jaotatakse. Kas võetakse ühiselt laen, kas saame kasutada eurovahendeid. 2028. aastaks peaks olema selge, kas ja kui palju me saame selleks eurovahendeid kasutada,“ sõnas Sikkut, lisades, et sellest sõltub, kui suur peaks olema riigi ja Tallinna panus.

Samal ajal, kui riik otsib haiglale rahalisi vahendeid, veab Tallinna linn siiski projekti edasi. Eesti Arhitektide Liidu (EAL) president Aet Ader on Delfile varasemalt öelnud, et kuna riik ja linn ei saa praegu tagada, et haigla rahastamiseks vajaminevad vahendid üldse olemas on, ei kiirusta projekti ka aeg niivõrd tagant. „Oleme pidanud haigla SAga koosolekuid, et tahaga ruumikvaliteet. Nüüd tellitakse meie ettepanku tulemusel olemasolevale eelprojektile arhitektuuriekspertiis ja hanke tähtaeg lükatakse edasi,“ sõnas ta nüüd.

Seda, millises ajakavas ühe või teise haigla investeeringutega liigutakse, pole aga Sikkuti sõnul praegu kirja pandud. „Nende objektide (haiglate -toim) lõikes ajakava pole, see on see, mida on põhimõtteliselt on vaja teha. Kui tulevad rahalised kokkulepped, hakatakse vastavalt prioriteetidele investeeringuid tegema,“ sõnas ta.