Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa sõnul vaadati üle investeerimisvajadused, mis on vajalikud Põhja-Eesti elanikele kvaliteetse arstiabi pakkumiseks. „Haiglavõrgu arendamisel peame investeeringuid planeerima pikalt ette. Esmalt tuleb uuendada psühhiaatriateenuse osutamisega seotud taristu ning rajada Tallinna ühendhaigla,“ sõnas Mändmaa. „Need on riigi jaoks kõige olulisemad investeeringud,“ lisas ta.

Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase rõhutas, et oluline on, et valitseks ühine arusaamine, et riik ja linn rajavad haigla üheskoos. „Tallinna seisukoht on, et läbirääkimistel lõpptulemuse saavutamiseks on vaja jõuda kokkuleppeni kõigis küsimustes. See tähendab, et haiglate liitmise eelduseks on ka riigipoolne finantsiline plaan ja investeeringute garantii pealinna haiglavõrgu arendamiseks,“ rääkis Kase. „Tänasel kohtumisel jõudsime kokkuleppele, et vastav finantseerimisplaan töötatakse välja.“

Haiglavõrgu arengusuundades aastani 2040 nähakse ette, et Eestis tänaseid haiglavõrgu haiglaid ei suleta, küll aga on pealinnas kavas liita Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tallinna lastehaigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla üheks tugevaks pädevuskeskuseks Põhja-Eestis, mis parandab pakutavate teenuste kvaliteeti, optimeerib teenuste pakkumist, ühtlustab juhtimis-, hanke- ja infotehnoloogia protsesse ning võimaldab hoida kokku ressursse ja tõhusamalt kasutada tööjõudu.

Haiglate konsolideerimise juhtrühma järgmine kohtumine on novembrikuus. Seni töötatakse edasi konsolideerimise juriidilise lahenduse ja finantsilise mõjuanalüüsiga.

Läbirääkimiste osapooled näevad ette, et tulevikus oleks Tallinnas kaks nüüdisaegset meditsiinilinnakut, üks Lasnamäel ja teine Mustamäel. Uuendatud haiglavõrgu visiooni ja arengusuunad aastani 2040 esitab terviseminister Riina Sikkut valitsusele arutamiseks oktoobri lõpus.