VASTULAUSE | Kes omab turbasektorist selget ülevaadet: kas riik või Delfi?

Eelmisel nädalal ilmus Delfi veebileheküljel Kadri Ibruse artikkel turba kaevandamise ja turbatoodete statistika teemal. Et artiklis on esitatud palju ajakirjaniku poolset interpretatsiooni, toome omalt poolt välja probleemsemad küsimused ning selgitame neid nii lihtsalt, kui seda selles komplekses süsteemis võimalik teha on.

„Riigil puudub sõltumatu võime hinnata tegelikke Eestis kaevandatud turbamahte. Puudub ka ülevaade, millest koosneb eksporditav turvas,“ seisab Ibruse juhtlõigus, mis võtab paraku ilusti kokku ajakirjaniku valearusaama kohaliku turbasektori kohta.

Ilmunud artiklis seatakse turbatööstuse läbipaistvus kahtluse alla puuduolevate andmete ettekäändel ja väidetakse, et riigil ei ole terviklikku pilti, mis meie turbamaardlates või tehastes toimub. Nii tehakse liiga sektorile, mis panustab tõhusalt ja läbipaistvalt Eesti majandusse ning seisab nii meie kui ka ülejäänud Euroopa toidujulgeoleku eest, kui ka riigile, kes tegutseb parima võimaliku praktika ja teadmise alusel.

Andmed sektori tegutsemisest on avalikud

„Riigil puudub sõltumatu võime hinnata tegelikke Eestis kaevandatud turbamahte. Puudub ka ülevaade, millest koosneb eksporditav turvas,“ seisis Ibruse juhtlõigus, mis võtab paraku ilusti kokku ajakirjaniku valearusaama kohaliku turbasektori kohta. See seab turbatööstuse läbipaistvus kahtluse alla puuduolevate andmete ettekäändel. Peame väga oluliseks see hüpotees omalt poolt ümber lükata, et mitte teha olulisele sektorile otsustaval hetkel liiga.

Tuleb mainida, et riigil on olemas kõik andmed turba kaevandamise ja väärindamise osas.

Alustuseks tuleb mainida, et riigil on olemas kõik andmed turba kaevandamise ja väärindamise osas, mis on tõsi küll väga mahukad. Tegemist on tehniliselt keerulise teemaga, kus andmeid tuleb otsida erinevatest andmebaasidest. Kaevandamisloa omanikud edastavad loa andjale (ehk keskkonnaametile) kord kvartalis maavaravaru kaevandamise mahu aruande, mille alusel arvutatakse kaevandusõiguse tasu, hinnatakse lubade kehtivust ja vajadusel pikendamist. Andmete kogumine ja kontroll käib erinevates, tihti omavahel võrreldamatutes ühikutes, mille teisendamiseks kasutatakse kokkuleppelisi koefitsente.

Kaevandamisloa andja avalikustab aruande kliimaministeeriumi veebilehel. See kohustus on kehtestatud määruses „Maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise ja kaevandamisõiguse tasu maksmise kord“. Ekspordistatistika esitatakse enamasti kord kuus statistikaametile, kes avaldab kogutud andmed omakorda enda avalikul veebilehel.

Kohalikud tootjad kasutavad ressurssi heaperemehelikult

Eestis makstakse kaevandusõiguste tasu vastavalt kaevandatud turba kaalule. Kaevandatud mahte kontrollivad riik ja ettevõtted paralleelselt. Viimased on selleks kohustatud. Lisaks keskkonnaametile edastavad riigile andmeid kaevandamismahtude kohta sõltumatud firmad, kes teostavad ettevõtete poolt tellitud kontrollmõõtmisi. Tegemist on spetsialistidega, kes tunnevad oma valdkonda nagu audiitorfirmad mistahes teises sektoris.

Tuleb ka märkida, et vastavad kohustuslikud mõõdistused on ettevõtete jaoks kulukad, tegemist on mitmekümnetuhandelise väljaminekuga. Pärast artiklit, mis seadis kahtluse alla kohaliku turbasektori läbipaistvuse, võttis meiega ühendust näiteks Van der Knaap Eesti, kes tellis antud uuringu 2017. aastal. Uuringus ilmnes hoopis, et ettevõte on oma kaevandatud koguseid üle deklareerinud, mille alusel muudeti ettevõtte loa mahte. Tegemist on vaid ühe näitega sellest, kuidas kohalikud ettevõtted käivad väärtusliku ressursiga ümber heaperemehelikult ja läbipaistvalt. Kasutades vastulause võimalust, toome avalikkuse ette ka valdkonna positiivseid näiteid.

Turba varu ja kaevandamise mahtusid valdkonna spetsiifikast tulenevalt ei ole võimalik enam täpsemalt, kui seda praegu tehakse, mõõta. Seda põhjusel, et turvas on orgaaniline materjal, mis on pidevas muutumises. Näiteks looduslikus rabas kasvab see pealtpoolt, aga samal ajal laguneb alt poolt. Üheaegselt toimub kasv ja vajumine. Samamoodi tootmisalal, kus allpool olev turbakiht jätkab lagunemist, muutudes vähelagunenud turbast hästilagunenuks, mis omakorda toob kaasa turba kokkuvajumise. Liigniisketel perioodidel võib see samamoodi kerkida. Turvas on nagu švamm, mis vastavalt vee olemasolule kas paisub või tõmbub kokku. Muutused aga on nii väikesed, et tavapärast karjääride kontrollmõõdistust turbamaardlates kasutada ei saa.

Kohalikku turvast väärindatakse Eestis kõrgel tasemel

Vaadeldes turba kaevandamise mahte ja Eestist välja eksporditavate turbatoodete mahte, tõi Delfi toimetus välja suured käärid statistikas. Nimelt on ekspordiks minevate toodete mahud oluliselt suuremad kui maardlatest kaevandatud turba omad. Kahjuks ei ilmu turvas Eestis lagedale otse õhust, nagu väidab ajakirjanik. Tegelik selgitus, kuidas Eestist eksporditakse justkui rohkem turbatooteid kui kaevandatakse, seisneb kohaliku turba väärindamises.

Tegelik selgitus, kuidas Eestist eksporditakse justkui rohkem turbatooteid kui kaevandatakse, seisneb kohaliku turba väärindamises.

Et seda päriselu näitel selgitada, võtsime ühendust tuntud turbasubstraatide tootjaga Kekkilä, kes ärisaladustesse minemata, meiega turba väärindamise algtõdesid jagas.

„Kekkilä eksporditavate toodete kaal suureneb oluliselt läbi väärindamise. Näiteks müüme me professionaalsetele taimekasvatajatele substraate, kus kuni 50% turbast on asendatud puidu-, kookoskiu või saviga. Hobikasvatajate seas on levinud näiteks liiva lisamine, mis on samuti kaalult märgatavalt raskem, kui turvas ise. Kui paberil eksporditakse turbasubstraati näiteks ühe tonni võrra, võib turvas ise sellest moodustada vaid viissada kilo,“ selgitas meile substraaditehase juht Kristjan Kotkas.

Lisaks peab peale vaatama ka erisustele, kuidas deklareeritakse kaevandatud turvast ja eksporditud turvast.

Lühidalt öeldes deklareeritakse Eestis kaevandatud turvas kokkuleppeliselt 40% tingniiskuse juures. See toimub vastavalt riiklikult kehtestatud metoodikale, mille põhjal arvestatakse maavara varu. Valmis toodete niiskus jääb juba 55-80% vahele, sõltudes oluliselt hetke õhuniiskusest. See muudab toote raskemaks. Aiandusturvas peab niiskem olema, vastasel juhul muutub ta vetthülgavaks ega võta enam taime kasvatamiseks vajalikku niiskust sisse. See halvendab oluliselt toote kvaliteeti. Nii toorturvas, poolsubstraadid kui ka substraadid kajastatakse ekspordi statistikas oma tegeliku laadimisaegse kaalu juures.

Kokkuvõtvalt erinevad kaevandamise ja eksportimise mahud tänu niiskusele või toorturba väärindamisele ehk turbasubstraatidesse lisatud ainetele. Kasvusubstraatide tootjad otsivad pidevalt uusi lahendusi, et pakkuda aiandustootjatele nii meil kui mujal kvaliteetset, taimede kasvuks optimaalset kasvusegu, ning käia kaasas maailma üha suureneva tooraine vajadusega.