Vastuseks 1945. aasta tuumarünnakutele tekkis ülemaailmne liikumine, mille liikmed on teinud väsimatult tööd teadlikkuse kasvatamiseks tuumarelvade kasutamise katastroofiliste humanitaartagajärgede kohta. Järk-järgult on arenenud rahvusvaheline norm, mis stigmatiseerib tuumarelvade kasutamist moraalselt vastuvõetamatuna. See norm on saanud tuntuks „tuumatabuna“, teatas Norra Nobeli komitee.

Hiroshima ja Nagasaki ellujäänute - hibakusha’de – tunnistused on selles suuremas kontekstis unikaalsed.

Need ajaloolised tunnistajad on aidanud tekitada ja konsolideerida laialdast vastuseisu tuumarelvadele üle maailma, lähtudes isiklikest lugudest, luues hariduslikke kampaaniaid oma kogemuste põhjal ja andes tungivaid hoiatusi tuumarelvade leviku ja kasutamise vastu. Hibakusha’d aitavad meil kirjeldada kirjeldamatut, mõelda mõeldamatut ja aduda kuidagi mõistetamatut valu ja kannatusi, mida tuumarelvad põhjustavad.

Norra Nobeli komitee tahab kõigest hoolimata märkida üht julgustavat fakti: ühtki tuumarelva ei ole ligi 80 aasta jooksul sõjas kasutatud. Nihon Hidankyo ja teiste hibakusha’de esindajate erakordsed jõupingutused on tuumatabu kehtestamisele palju kaasa aidanud. Seetõttu on ärevust tekitav, et täna on see tuumarelvade kasutamise vastane tabu surve all.

Tuumariigid moderniseerivad ja uuendavad oma arsenale, uued riigid näivad valmistuvat tuumerelvi soetama ja ähvardatakse tuumarelvade kasutamisega käimasolevates sõdades. Inimajaloo praegusel hetkel väärib meenutamist, mis tuumarelvad on: kõige hävitavamad relvad, mida maailm on näinud.

Järgmisel aastal täitub 80 aastat sellest, kui kaks Ameerika aatomipommi tapsid hinnanguliselt 120 000 Hiroshima ja Nagasaki elanikku. Nendega võrdväärne arv inimesi suri põletus- ja kiirgusvigastustesse järgnevatel kuudel ja aastatel. Tänapäevastel tuumarelvadel on kaugelt suurem hävitusjõud. Need võivad tappa miljoneid ja mõjutaksid katastroofiliselt kliimat. Tuumasõda võib meie tsivilisatsiooni hävitada.

Hiroshima ja Nagasaki lõõmas ellujäänute saatused olid pikka aega varjatud ja unustatud. 1956. aastal moodustasid kohalikud hibakusha’de ühingud koos Vaikse ookeani tuumakatsetuste ohvritega Jaapani Aatomi- ja Vesinikupommi Tõttu Kannatanute Organisatsioonide Konföderatsiooni. See nimi lühandati jaapani keeles Nihon Hidankyoks. Sellest sai suurim ja mõjukaim hibakusha’de organisatsioon Jaapanis.

Alfred Nobeli visiooni tuum oli usk, et pühendunud isikud suudavad asju muuta. Andes tänavuse Nobeli rahupreemia Nihon Hidankyole, soovib Norra Nobeli komitee austada kõiki ellujäänuid, kes vaatamata füüsilistele kannatustele ja valusatele mälestustele on otsustanud kasutada neile kalliks maksma läinud kogemust lootuse külvamiseks ja võitluseks rahu eest.