Hariduslepe sattus ebamäärase punkti tõttu kriitika alla. Voltri: olime nõus, et tulgu ümmargune, aga olgu vähemalt kirjas

Haridusminister Kristina Kallas tegi ühismeedias haridusleppe ja õpetajate karjäärimudeli teemal postituse, mis teenis nii mõneltki haridusvaldkonna töötajalt kriitikat. Delfi uuris Eesti haridustöötajate liidu (EHL) esimehelt Reemo Voltrilt, kuidas õpetajate karjäärimudel praktikas toimima hakkab ning miks oli leppes üks ebamäärane punkt.

Hariduslepe jõudis sel nädalal osapooltele allkirjastamiseks. Nii ministri kui ka Voltri sõnul on selle suurim võit õpetajatele loodav karjäärimudel, mille kohaselt tekib neli astet: 1. aste – alustav õpetaja; 2. aste – õpetaja; 3. aste – vanemõpetaja; 4. aste – meisterõpetaja. Aastatel 2026-2028 on kavas rakendada õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära koefitsiendid järgmiselt: alustav õpetaja 1,0, õpetaja 1,0, vanemõpetaja 1,1, meisterõpetaja 1,3.

Õpetajate karjääriredelil liikumine aga laiemat kõlapinda veel leidnud pole. Voltri sõnul ei ole astmetel töökogemuse aastate nõuet ning näiteks vanemõpetaja taseme andmist saab tulevikus hakata korraldama ka kohaliku omavalituse või kooli tasandil. „Vastutus läheb kohalikule omavalitsusele, kes siis moodustab ise vastavad komisjonid või siis annab selle volituse koolitasandile, aga nõuded üleriigiliselt on ikkagi samad,“ rääkis ta.