Mitte näljas ja pekstud, vaid kaklevate vanemate ohvrid. Suure osa lastekaitsjate tööst moodustab kohtuvaidlustesse kistud laste aitamine

Eestis pöördub igal aastal ligi 4000 inimest erinevate last puudutavate küsimuste lahendamiseks kohtu poole ning igal aastal saab lahendi umbes 1000 laste hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlust.

Viimasel nädalal on Eestis palju tähelepanu tõmmanud juhtum, kus hooldusõiguse kohtumääruse täitmisel tekkis olukord, kui hirmunud laps keeldus karjudes kaasa minemast vanemaga, kellele kohus ta määranud oli.

Kohtumääruse täitmisel olid kohal kaks lastekaitsetöötajat, politseinikud, advokaat ja psühholoog, kuid olukord eskaleerus. Kuigi lapse vanemad poleks tohtinud üleandmise ajal kokku puutuda, olid mõlemad siiski kohal, mis lisas olukorrale veelgi pinget.

Praegu pole veel teada, kelle süül lapse vanemad kokku puutusid ja üleandmine muutus rüseluseks, mille käigus laps järjest enam hirmus ning vajas lõpuks ka meedikute abi ja hiljem turvakodusse paigutamist.

Juhtunut on uurima asunud nii kohalik omavalitsus kui ka õiguskantsler. „See, et vaatamata lastekaitsetöötajate ja politsei juuresolekule tekib lapse teisele vanemale üleandmisel vanemate vahel rüselus, on täiesti lubamatu. Lapse üleandmist korraldavad ametnikud peavad tagama lapse turvalisuse,“ rõhutas õiguskantsler Ülle Madise.

Ühe juhtumi käsitlemisest kaugemale minnes selgub, et lastekaitsjad on praegu raskemas olukorras kui iial varem, sest nende töö on muutunud, kuid väljaõpe ja tugisüsteem ei pruugi alati sellega vastavuses olla.