Riigikogus läbis esimese lugemise perehüvitiste seaduse muutmine
(132)
Tänavu oli vanemahüvitise ülempiir 4733,53 eurot. Samas ei vähendata enam vanemahüvitist, kui vanem teenib töist tulu.
Ravikindlustuse seaduse muudatustega nähakse ette, et ravikindlustatud isiku retsepti omaosaluse alusmäär suureneb 2025. aastast 2,5 eurolt 3,5 eurole. Alates 2025. aasta 1. aprillist tõuseb haigla voodipäevatasu 2,5 eurolt viiele eurole ning ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu suureneb viielt eurolt 20 eurole. Visiiditasu ei tõuse haavatavamatele inimestele ja on seega ka edaspidi viis eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel, üle 63-aastastel ja töötutel.
Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud isiku jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib edaspidi visiiditasu küsida kord aastas. Sarnased õigused ja piirangud visiiditasude nõudmisel hakkavad edaspidi kehtima ka tervishoiutöötajaga võrdsustatud isikule, näiteks füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kes osutab iseseisvalt ambulatoorset tervishoiuteenust pere- või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel.
Esimest korda kehtestatakse ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele. Alates 2026. aastast on ühe päeva ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir sarnaselt vanemahüvitisele üle-eelmise aasta kahekordse keskmise palga suurus jagatud 30-ga. Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad saavad hüvitise ülempiiri ja saamata jäänud töötasu vahe kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt.
Alates 2026. aastast lõpetatakse riigipoolse sotsiaalmaksu maksmine kindlustatud isiku mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest, kes kasvatab ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.
Ühtlasi lubatakse eelnõuga Tervisekassal jaotamata kasumit kasutada senisest suuremas mahus, et katta puudujääki. Samuti kehtestatakse võimalus ravikindlustuseta inimese ravikulu tagasi nõuda. Lisaks pikendatakse alates 2025. aastast perehüvitiste määramise, puude raskusastme tuvastamise ja riikliku pensioni määramise menetlustähtaegu 30 tööpäevale.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad: Kert Kingo Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Riina Solman Isamaa fraktsiooni, Maria Jufereva- Skuratovski Reformierakonna fraktsiooni ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsiooni esindajana.
EKRE fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust. Selle poolt hääletas 20 ja vastu oli 46 Riigikogu liiget. Eelnõu esimene lugemine lõpetati.
