Õppustest võtsid osa Hiina merevägi ja õhujõud. Õppused toimusid neli päeva pärast Taiwani uue presidendi William Lai avaldust, et Taiwan ei allu Hiina Rahvavabariigi võimudele ning Pekingil ei ole õigust Taiwani nimel kõneleda. Rahvuspühal peetud kõnes ütles Lai, et Taiwan on sellegipoolest valmis tegema Hiinaga ühistes huvides koostööd, lähtudes vastastikusest austusest.
Taiwani kaitseministeerium teatas teisipäeval, et tuvastas enda territooriumi lähistel 153 Hiina sõjalennukit, mis on rekordiline hulk. 28 lennukit ületas ka Taiwani väinas asuva mõttelise mediaanjoone, mida varem on käsitletud faktilise merepiirina, ent mida Hiina lennukid on alates 2020. aastast asunud regulaarselt rikkuma.
Valitsus märkis, et selline tegevus häirib rahvusvahelist navigatsiooni- ja õhusõiduvabadust ja puudutas seega ka teisi riike. „Igasugused ettehoiatamata sõjaväeõppused häirivad suurel määral kogu regiooni rahu ja turvalisust,“ ütles Taiwani peaminister Cho Jung-tai.
Hiina teatel olid õppused mõeldud hoiatuseks „separatistliku tegevuse“ eest. Taiwan ei tunnusta Hiina Rahvavabariigi süüdistusi riigist eraldumises ja peab enda valitsust 1925. aastal asutatud Hiina vabariigi õigusjärglaseks.